TUNNE TEADLAST | Hüdroinformaatik Ottar Tamm: tehisaru aitab leevendada Eesti linnade üleujutusi paduvihmade ajal
(14)
Forte ja Eesti ülikoolide uue rubriigi „Tunne teadlast“ selles osas tutvustab end Eesti Maaülikooli vesiehitiste lektor Ottar Tamm, kes on hetkel pühendunud üleujutusohtude hindamisele Eestis.
Nimi: Ottar Tamm
Vanus: 36
Amet (-id): Eesti Maaülikooli vesiehitiste lektor
Peamised tegevussuunad: Kestlik vee majandamine muutuvas kliimas, üleujutusriski hindamine ja leevendusmeetmete rakendamine linna- ja maapiirkonnas, tehisaru rakendamine veemajanduses
Link ETISe profiilile: https://www.etis.ee/CV/Ottar_Tamm/est
Milline uurimisprobleem sul praegu käsil on? Miks sellega tegelemine ühiskonnale oluline on?
Kuumade ilmadega on inimestel kaks muret – põud ja üleujutused. Hetkel tegelengi üleujutusohu hindamisega nii linna- kui ka maapiirkondades. Paduvihmadest põhjustatud üleujutustest Eesti linnades saame lugeda iga suvi ajakirjanduse kaudu. Kuigi üleujutus linnades tundub suviti tavapärane nähtus olevat, on siiski võimalik seda leevendada rakendades erinevaid insenertehnilisi võtteid nagu sademevee hajutamine ja aeglustamine tiheasustusaladel kasutades looduspõhiseid lahendusi nagu vihmapeenrad, nõvad ja rohekatused. Kuidas neid paigutada ja millised nendest lahendustest on kulu-efektiivsed, seda ma üritangi hinnata rakendades tehisaru. Lisaks kasutan tehisaru hindamaks kas kraavidest eesvoolud, veejuhtmed kuhu sageli liigne sademevesi juhitakse, suudavad kliimamuutustest tulenevat suurenevat veekogust vastu võtta.
Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud teadmine, saavutus või avastus?
Selleks on kindlasti Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud rakendusuuring, mille tulemuse põhjal uuendati oluliselt sademeveesüsteemide projekteerimise aluseid Eestis. Uuringus töödeldi statistiliselt paduvihmasid ja nende esinemissagedusi. Analüüsi põhjal kaasajastati sajumäära arvväärtuseid, mida rajatavad torusüsteemid peavad suutma ohutult ära juhtida. Nimetatud paduvihma intensiivsused suurenesid oluliselt. Antud Eesti standardi arvutusmetoodika on alusdokument kõigile sademevee inseneridele. Seega selle rakendamine aitab võidelda üleujutuste vastu linnapildis. Lisaks loob see aluse, mille põhjal on kohalikul veevärgil võimalik määratleda sademeveekoguse suurus, mida elanikud peaksid looduspõhiste lahendustega oma kinnistul ära lahendama.
Mille üle Eestis või maailmas toimuvaga seoses täna kõige enam südant valutad?
Puudu on kriitilisest insenerilikust mõttemallist, seda nii Eestis kui ka mujal maailmas. Selle põhjuseks on tõsiasi, et kogu maailmas on aina süvenemas inseneride kriis, noored eelistavad pehmemaid erialasid. Selle tulemusel ongi palju kõrghariduse omandanud inimesi, kellel pole lõpetamise järel pädevust justkui midagi teha. Nad on küll spetsialiseerunud mingile valdkonnale, aga töökuulutustes neid ei otsita. Kuigi tehisaru kiire arenguga on meie elu aina kiiremas muutumises, insenere ei suuda tehisaru kunagi asendada.
Kuidas jõudsid teaduseni? Mis sind teaduse juures köidab?
Elegantne oleks jutustus sellest, kuidas ma juba lapsest saati huvitusin loodusest ja selle eluallika – vee –
keerdkäikudest. Ja et just selle suure huvi tulemusena valisin teadlaskarjääri veemajanduses. Tegelikkuses sattusin veemajanduse eriala Eesti Maaülikooli õppima üsna juhuslikult, kuuldes sellest sõbra-sõbra kaudu. Sama juhuslikult on saanud alguse ka minu teadlaskarjäär, kus minu magistritöö teema laienes edasi doktoritööks. Kuna veemajandus on kliimamuutuste keskpunktis, võimaldab vee mõistlik majandamine lahendada kliimamuutustest tulenevaid probleeme erinevas ruumilises ja ajalises skaalas. Just see akadeemiline vabadus mind köidabki, ma saan lahendada probleeme, mis on mulle endale südamelähedasemad.
Millise enda teadustöö tulemuse üle oled eriti uhke?
Kuna veemajandus on väga praktiline valdkond, siis kõige rohkem tunnen ma uhkust just teadustöö tulemuste üle, mis on ka tegelikkuses rakendamist leidnud. Välja tooks siinkohal eelmisel aastal ilmunud teadusartikli, mis uuris lühiajaliste ekstreemsademete muutust Eestis. Antud teadusartikli tulemuste põhjal lisati Eestis sademeveevett käsitlevasse standardisse kliimamuutuse teguri mõiste ja arvväärtus, mida insenerid saavad kasutada uute sademeveesüsteemide projekteerimisel.
Mida sa oma teadustöös veel korda sooviks saata?
Soovin täiel määral rakendada tehisaru võimekust veemajanduse valdkonnas. Tehisaru põhjal töötada välja optimaalne lahenduste tööriistakast, kuidas Eestis vett majandada nii, et seda jätkuks piisavas koguses ja kvaliteedis ka tulevastele põlvkondadele.
