TUNNE TEADLAST | Psühholoog Kristjan Kask: mälestused juhtunud sündmuste kohta pole meie mälus püsivalt samad

Forte ja Eesti ülikoolide uue rubriigi „Tunne teadlast“ selles osas tutvustab end Tallinna Ülikooli teadlane psühholoog Kristjan Kask, kes on pühendunud erinevate psühholoogia-alaste teadmiste rakendamisele õigussüsteemis.

Tema töö eesmärk on leida viise, kuidas aidata tunnistajatel kuritegusid täpsemalt meenutada või kurjategijaid tuvastada. See on oluline, et õigusemõistmine oleks õiglasem ja läbipaistvam ning ka selleks, et kannatanu ei peaks korduvalt andma ütlusi juhtunu kohta, mis sageli võib tema jaoks tähendada traumaatilise olukorra korduvat läbi elamist.

• Nimi: Kristjan Kask

• Vanus: 44

• Amet: Tallinna Ülikooli õiguspsühholoogia dotsent

• Peamised tegevussuunad: Õiguspsühholoogia – tunnistajate küsitlemine ja inimeste tuvastamine

• Link ETIS-e teadlase profiilile: https://www.etis.ee/CV/Kristjan_Kask/est/

Milline uurimisprobleem sul praegu käsil on? Miks sellega tegelemine ühiskonnale oluline on?

Arendan Tallinna Ülikoolis veebipõhist tarkvara, mille abil oleks õigussüsteemi töötajatel võimalik harjutada tunnistajate ja kannatanute küsitlemisoskusi, nii et nad küsiksid selliseid küsimusi, mis aitaks tunnistajatel juhtunut täpsemalt meenutada. Eesmärk on vähendada tunnistaja korduva küsitlemise tõenäosust. Täpsemad ütlused aitavad kaasa ka ausale ja õiglasemale kohtumenetlusele.

Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud teadmine, saavutus või avastus?

Väga oluline avastus on teadmine, et mälu on välistele mõjutustele väga vastuvõtlik, näiteks infole teistelt inimestelt või (sotsiaal)meediast nähtule. Mälestused juhtunud sündmuste kohta pole meie mälus püsivalt samad nagu kaanetatud purgis, millelt vajalikul hetkel kaas maha keerata. Mälestused on pidevas muutumises.

Kuidas jõudsid teaduseni? Mis sind teaduse juures köidab?

Teise aasta psühholoogia üliõpilasena lugesin erinevat teaduskirjandust ja püüdsin leida teemat, mis mind huvitab. 2001. aastal jäi mulle näppu Ameerika psühholoogi Paul Ekmani raamat „Why kids lie?“ (Miks lapsed valetavad?), kus oli peatükk laste ülekuulamisest kohtusaalis. Peale selle lugemist olin veendunud, et tahan tegeleda just õiguspsühholoogiaga. Aasta hiljem viisin oma bakalaureusetöö raames sel teemal juba läbi esimese eksperimendi.

Teaduse juures köidab mind võimalus uusi teadmisi praktikasse rakendada ning võimalus kohtuda ja koos töötada väga erinevate inimestega. Ilma minu kunagiste juhendajateta ja praeguste juhendatavateta poleks ma seal, kus ma hetkel olen – suur aitäh kõigile!

Millise enda teadustöö tulemuse üle oled eriti uhke?

Väga suure mõjuga on olnud uuringud, millega olen välja selgitanud, et kui anda veebipõhise tarkvara abil õigussüsteemi töötaja küsitlemisoskusele kohe tagasisidet, saab tema osavust tõsta.

Hetkel olen aga eriti uhke selle üle, et kevadel ilmus mu järgmine populaarteaduslik raamat „Tuttav või tundmatu? Näotuvastus psühholoogias ja õiguses“ (Argo Kirjastus; raamatu ilmumist toetas Tallinna Ülikool). Raamat räägib nägude äratundmisest tavaelus ja inimeste tuvastamisest kriminaalmenetluses. Nimelt sellest, kuidas me inimeste nägusid tajume, kui täpselt me nähtud inimesi eristame ja mäletame ning millised tegurid mõjutavad kriminaalmenetluses inimeste tuvastamist.

Mida soovid järgmiseks tõestada?

Järgmisena soovin teada saada, millised õpistrateegiad on õiguspsühholoogia valdkonnas pikaajaliselt kõige tulemuslikumad uute teadmiste omandamisel ja praktikasse rakendamisel. See tähendab, kuidas paremad küsitlemisoskused kinnistuvad. Selle teada saamiseks teeme meie uurimisgrupi poolt välja töötatud veebipõhise tarkvaraga eksperimente.

Olen väga murelik, kui otsuseid tehakse kogemuspõhiselt, kuna sellised otsused võivad põhineda tunnetel, isiklikel arvamustel või oletustel. Head otsused on tõendus- ja teaduspõhised, sest sel juhul põhinevad otsused teadusuuringute tulemustel. See annab tunduvalt täpsema võimaluse otsuste mõjusid ette prognoosida.

Mida sa oma teadlaskarjääri jooksul veel korda soovid saata?

Soovin laiendada oma teadmisi ja omandada uusi oskusi, lugeda, kirjutada. See on oluline, et mitte jääda mugavustsooni.

Millega täna tööle jõudes tegelema asud?

Kohtun ühe doktorandiga, kellega arutan edasisi samme järjekordse eksperimendi planeerimisel.

Kui sa poleks teadlane, oleksid sa…

...kliiniline psühholoog.

Mis paneb sul Eestis või maailmas toimuvaga seoses südame kõige enam valutama?

Olen väga murelik, kui otsuseid tehakse kogemuspõhiselt, kuna sellised otsused võivad põhineda tunnetel, isiklikel arvamustel või oletustel. Head otsused on tõendus- ja teaduspõhised, sest sel juhul põhinevad otsused teadusuuringute tulemustel. See annab tunduvalt täpsema võimaluse otsuste mõjusid ette prognoosida.

Milline oleks tänane maailm ilma teaduse ja teadlasteta?

Ilma teaduseta oleks maailm sama värvivaene nagu maailm Ellen Niidu ja Edgar Valteri raamatus „Suur maalritöö“ enne seda, kui vahva maalrimees seda värvidega rikastama hakkas. Mõtlen, et teadlased on maailmas nagu maalrimehed, kes elu oma avastustega paremaks teevad.

„Tunne teadlast“ on Forte ja Eesti ülikoolide suvine ühisprojekt, mille eesmärgiks on tutvustada väga erinevate valdkondade teadlaste tegemisi ja mõtteid.