Uus liik, mida nimetati kui Farlowichnus rapidus, oli teadlaste sõnul väike lihasööja, mis oli umbes 60-90 cm pikk. Seda avastust kajastati teaduslikus väljaandes Cretaceous Research.
„Leitud jalajälgede suurest vahemaast võib järeldada, et tegemist oli väga kiire roomajaga, kes jooksis üle iidsete luidete,“ teatas geoloogiateenistus oma avalduses.
Alam-kriidi ajastu, mil see dinosaurus teadlaste sõnul elas, ulatus aega 100 kuni 145 miljonit aastat tagasi.
Fossiilsed dinosauruste nn jalajäljed, leidsid esmakordselt 1980. aastatel Itaalia preester ja paleontoloog Giuseppe Leonardi Araraquara linnas Sao Paulo osariigis. Nüüd on sellest valminud põhjalik uuring.
Leonardi annetas 1984. aastal Brasiilia Maateaduste muuseumile ühe jalajälje proovi, mis leiti nn Botucatu formatsioonist, mis on Brasiilia lõunaosas ja Uruguay põhjaosas asuva Paraná ja Pelotase piirkonna alam-kriidiaegne geoloogiline moodustis.
„Need jalajäljed erinevad kõigist teistest teadaolevatest dinosauruse jalajälgedest,“ ütles MCTer paleontoloog Rafael Costa.
See avastus on märkimisväärne, sest mitte ainult ei laienda see teadmisi dinosauruste mitmekesisuse kohta, vaid annab ka ülevaate nende ökoloogilistest eripärasustest kriidiajal. Seda tähtsat perioodi Maa ajaloos iseloomustas soe kliima ja kõrge meretase, mis tõi kaasa paljude ainulaadsete ja mitmekesiste liikide evolutsiooni.
