Teisipäeval teatasid teadlased, et Kirde-Hiinas avastatud fossiil näitab, kuidas mägrasarnane imetaja ründas taimesööjast dinosaurust 125 miljonit aastat tagasi.

Fossiil pärineb kriidiajastust ja kujutab neljajalgset imetajat Repenomamus robustus, kes on kodukassi suurune, võitlemas kahejalgse dinosaurusega Psittacosaurus lujiatunensis, kes on sama suur kui keskmise suurusega koer.

Teadlased arvavad, et nad sattusid äkitselt vulkaanilise laavavoolu alla ja mattusid selle alla elusalt.

„Dinosaurused olid peaaegu alati suuremad kui nende imetajatest kaasaegsed, mistõttu traditsiooniline uskumus on olnud, et suuremad dinosaurused sõid alati väiksemaid imetajad,“ ütles paleobioloog Jordan Mallon, kes aitas juhtida ajakirjas Scientific Reports avaldatud uuringut.

„Siin on meil head tõendid selle kohta, et väiksemad imetajad püüdsid saagiks suuremaid dinosauruseid, mida me ilma selle fossiilita poleks arvanud,“ lisas Mallon.

Liaoningi provintsis asuvat piirkonda, kust praktiliselt täielik fossiil leiti, nimetatakse Hiina Pompeiiks tänu mitmesugustele vulkaanipursetes mattunud loomade fossiilidele.

Fossiilil istub imetaja lamava dinosauruse peal, haarates kinni viimase lõuast ja tagajalast, hammustades samal ajal rindkere. Imetaja on 47 cm ning dinosaurus 120 cm pikk. Mõlemad olid ilmselt veel kasvueas loomad.

Detailid fossiililt

Teadlased lükkasid pea kohe kõrvale teooria, et fossiil kujutas imetajat, kes tegutses juba varem surnud laibal. „Esiteks on imetaja dinosauruse peal, nagu üritaks teda alistada, mida see hüpotees ei seleta,“ ütles Mallon.

„Teiseks ei ole dinosauruse luudel hammustusjälgi, mida me ootaksime, kui ta oleks kaua aega seal lamanud, olles puutunud kokku teiste saagijahtijatega,“ lisas Mallon. „Ja lõpuks on imetaja tagajalg jäänud kinni dinosauruse kokkuvolditud tagajalga külge, mis oleks ebatõenäoline, kui dinosaurus oleks juba surnud olnud, kui imetaja tema peale sattus,“ lisas Mallon.

Kuigi Psittacosaurus oli sarvedega dinosauruste sugukonna varajane sugulane, puudusid tal näiteks näosarved. Tal oli papagoi-taoline nokk, millega toitu hankida.

Repenomamusel, ühel dinosauruste ajastu suurimal imetajal, olid lühikesed ja laiad jäsemed, pikk saba, looklev keha, tugev kolju ja lõikehambad.

Repenomamuse söömisharjumuste kohta olid varasemad tõendid. Ühel fossiilil samast piirkonnast olid kõhus noore dinosauruse luud.

„Meie fossiili puhul on ainulaadne see, et see näitab, et Repenomamus oli võimeline püüdma saagiks suuremaid dinosauruseid,“ ütles Mallon.