La Manche'i väinas asuval Wighti saarel avastati varem tundmatu soomustega dinosauruste liigi kivistised.
Viimati leiti sellelt saarelt tundmatu dinosauruse jäänused 1865. aastal. BBC andmetel kuulub avastatud liik samasse ankülosauruste perekonda. Pinnasekihi vanus, millest fossiilid leiti, jääb vahemikku 66–145 miljonit aastat.
Märgitakse, et hiiglasliku roomaja, kelle teadlased ristisid Vectipelta barrettiks, välimus oli hirmuäratav. Tema keha kattis soomus ja kaelast kuni saba keskosani olid tal külgedel pikad ogad. Kogu seda kaitset vajas ta lihasööjate rünnakute vastu, kuna Vectipelta barretti ise toitus ainult taimedest.
Nagu kommenteeris Londoni loodusloomuuseumi teadur Stuart Pond, näitab see kui mitmekesised liigid selles piirkonnas kunagi elasid. Fossiilid avastanud arheoloogide meeskond märkis, et paik, kust Vectipelta barretti leiti, võib olla dinosauruste väljasurmise põhjuste mõistmisel väga oluline. Teadlastel on kaks põhilist versiooni selle kohta, miks dinosaurused välja surra võisid: kas Maa kokkupõrge asteroidiga või hiiglasliku vulkaani purse.
