Udina on Venemaa idanurgas, Kamtšatka poolsaarel asuv kahe järsunõlvalise stratovulkaani kompleks, mida kuni 2017. aasta detsembrini peeti kustunuks.

Meile teadaolevas ajaloos ei ole fikseeritud informatsiooni selle vulkaani varasemate pursete kohta, kuid et tegemist on kaua aega kustunud olnud vulkaaniga võib nüüd ees oodata suur vulkaanipurse, mis võib takistada lennureise ning isegi kliimat mõjutada.

Teadlaste sõnul on umbes 50 % tõenäosus, et Bolšaja Udina hakkab purskama. Aktiivseks vulkaaniks ei ole Udinaid veel päris ametlikult nimetatud, kuigi need asuvad ka muidu aktiivse vulkaanilise tegevusega piirkonnas. Kindel on aga see, et mägi on muutunud rahutuks. Vägagi.

Alates üle-eelmise aasta detsembrist on neist ühe - Bolšaja Udina all - täheldatud pidevat seismilist aktiivsust, mida võib põhjustada magma liikumine vulkaani sisemuses. See omakorda võib olla märk eelseisvast vulkaanipurskest, kirjutas Sciencedirect.

Kui aastatel 1999 - 2017 fikseeriti vulkaani all kokku umbes 100 nõrka seismilist signaali, siis alates oktoobrist 2017 toimus seismilise aktiivsuse oluline kasv. Sellest ajast kuni käesoleva aasta veebruari alguseni fikseeriti piirkonnas umbes 2400 seismilist sündmust.

Käesoleva aasta veebruaris toimus Udina all maavärin magnituudiga 4.3 - see on kõige tugevam seismiline sündmus selles piirkonnas.

Teadlased paigaldasid ligi kolme kilomeetri kõrguse (2920 m) vulkaani juurde neli ajutist seismoloogiajaama ning mõõtsid möödunud aasta varasuvel kahe kuu jooksul mäel aset leidvaid seismilisi protsesse.

Ainuüksi selle aja jooksul fikseeriti 559 lokaalset seismilist sündmust ning täiendavatest tomograafilistest uuringutest selgus, et seismilised signaalid pärinevad ellipsi-kujuliselt alalt umbes 5 kilomeetri sügavuselt mäe alt.

Kuigi vulkaanipurskeid on võimatu täpselt ette ennustada ja praegu puudub kindlus selles osas, kas Udina on ärganud või ärkamas, leiab Ivan Koulakov, kes uuringuid juhtis, et tulemägi tuleks ümberklassifitseerida aktiivseks.

Teadlased hoiatavad Newsweeki vahendusel, et kui see vulkaan ärkab ja plahvatab, võib see olla võrreldav Vesuuvi purskega, mis ligi 2000 aastat tagasi Pompei linna mattis. Ka Vesuuvi ärkamisele eelnes tuhandete aastate pikkune vaikne periood.

Kaardil on näidatud mõne päeva taguse seisuga kas purskavad või aktiivsust näitavad vulkaanid

Selles piirkonnas on Volcanodiscovery andmetel teisigi aktiivselt purskavaid ning mingit aktiivsust üles näitavaid vulkaane.

Maailmas on umbes 1500 potentsiaalselt aktiivset vulkaani, kui jätta kõrvale ookeanipõhjas asuv vulkaanidevöö. Neist umbes 500 on meile teadaoleval ajal pursanud ning umbes 50 neist purskab igal aastal.