Enamik Antarktika vulkaane oli veel hiljutise ajani avastamata. Aga nad on olemas ja võivad meile palju ebamugavusi tekitada
Kui see peaks juhtuma, upub mitu Euroopa ja Ameerika suurlinna alaliselt viie meetri sügavuse veekihi alla, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Varjunud vulkaanide maailm võib Lääne-Antarktises peagi üles sulatada enam kui kaks miljonit kuupkilomeetrit jääd.
Kuni 2017. aastani teadsid teadlased 47 vulkaani olemasolust Lääne-Antarktise jääkatte all. Uus pöördeline avastus kasvatas selle arvu vähemalt 138ni, mistõttu see jääkülm manner on nüüd Maa suurim vulkaanipiirkond. See asjaolu paneb teadlased tõsiselt muretsema.
Seda muret tekitavat avastust Antarktise jääkilbi all ei teinud mitte kartmatud seiklejad, vaid kolm uudse lähenemisviisiga geoloogi Šotimaa Edinburgh' ülikoolist. Nad kogusid kokku varasemate ekspeditsioonide mõõteandmed ja kombineerisid neid uuel moel.
Nende arvutuste põhjal ilmusid välja 91 seniteadmata vulkaani – mõni neist ligi nelja kilomeetri kõrgune. Avastus näitas, et aluspind Lääne-Antarktise all lausa hõõgub ja et mandri sisemusest tulev soojus mõjutab seda, kuidas hiiglaslik jääkilp globaalsele soojenemisele reageerib.
Vulkaanid võivad jääkilbi muuta ebastabiilseks ning aidata kaasa plahvatuslikule ja iseennast võimendavale sulamisele – nähtusele, mis võib paljud põhjapoolkera suurimad linnad aastakümneiks uputada.
Mõni neist Lääne-Antarktise vulkaanidest, mis olid geoloogidele varem teada, on isegi nähtav, sest nende tipud ulatuvad jääst välja. Ülejäänud vulkaanid avastati aga tänu Edinburgh' teadlaste tõelisele detektiivitööle.
Läbi jääkilbi kivise aluspinna „nägemiseks“ võrdlesid teadlased mõõteandmeid, mis saadi mitmest allikast, muu hulgas lennukitelt ja satelliitidelt.
Radaripiltide ja kohalike gravitatsiooniliste anomaaliate ning magnetvälja jõujoonte moonutuste põhjal otsiti koonusekujulisi kõrgendikke.
Analüüsi käigus ilmusid välja koguni 178 tõenäolist vulkaani, kuid uurijad aktsepteerisid üksnes neid, mille olemasolu sai kinnitada mitme mõõteallika andmete põhjal. See põhimõte kahandas vulkaanide arvu 138ni, millest umbes üks kolmandik oli varem tuntud.
Hoolimata Lääne-Antarktise vulkaanide arvukusest pole teadlased veel saanud vaadelda jääalust tulemäepurset. Seepärast ei tea nad ka seda, kui paljud ja millised on aktiivsed vulkaanid.
Küll on aga andmeid varem toimunud pursetest. Briti Antarctic Survey teadusüksus leidis 2007. aastal Lääne-Antarktise mandrilt Hudsoni mäestikust vulkaani üsna hiljutise purske jäljed.
Umbes 100 ja 700 meetri sügavusel jääs avastasid nad kihi, mis peegeldas jõuliselt radariimpulsse, millega jääd uuriti.
Kiht kattis 23 000 ruutkilomeetri suuruse ovaalse ala ja peegeldus oli kõige tugevam just ala keskmes. Geoloogid tõlgendavad ala umbes 2300 aastat tagasi toimunud suure vulkaanipurske tuhast tekkinud kihina.
Vulkaan, mis tookord purskas, oli ühe kilomeetri kõrgune ja selle tipp on tänapäeval jäänud umbes 100 meetri sügavusele jää alla.
Loe jääalustest vulkaanidest augustikuu Imelisest Teadusest
