See salapärane Copper Shield: kas Eestis loodud kattematerjal on tõesti kiire koroonatapja?

 (55)
See salapärane Copper Shield: kas Eestis loodud kattematerjal on tõesti kiire koroonatapja?
Foto: coppershield.ee

Delfi kirjutas 22. oktoobril, et Eesti trükifirma Metroprint Systems lõi naturaalsest vasest kattematerjali, mis hävitab eri pindadelt kiiresti ja ruttu mikroorganisme, sh koroonaviirust.

Viirused ja bakterid surevad selle mõjul väidetavalt hiljemalt kahe tunniga, COVID-19-haigustekitajad lausa viie minutiga, mida kinnitab USA Synergy Diagnostic Laboratory uuring.

Copper Shieldi idee üks autor ja selle loonud Metroprinti juht Peeter Poom ütleb, et materjaliga saab katta pea kõiki sagedasti puudutatavaid pindasid nagu käepidemed, käsipuud, lingid, lülitid. "Viiruseid ja baktereid hävitav toime säilib seejuures pika aja vältel, meie anname aktiivselt kasutusel olevatele pindadele viieaastase garantii," lisab ta.

Kuna Forte on liiga hästi kõlavate lahenduste vastu alati skeptiline, uurisin mitmelt asjatundjalt, kas Copper Shieldi tõhususel võib tõepõhi all olla.

Vask võib mõjutada viirusosakeste nakkuslikust

Akadeemik, teadlane ja ettevõtja Mart Ustav nendib kirjavahetuses Fortega, et vask on metall, mis oksüdeerub küllaltki hästi ja tekkinud ioonid võivad mõjutada viirusosakese nakkuslikkust.

„Ma olen seisukohal, et põhiline viiruse levik toimub siiiski aerosooli kaudu, mida nakatunud inimesed väljutavad rääkides, lauldes, karjudes ja hingates.

Osakeste suurus sõltub sellest, kui intensiivselt meie häälepaelad võbelevad ja kui suuri osakesi need tekitavad. Pindadele sadenenud viirusosakesi sisaldavad aerosoolid võivad olla mingi aeg nakkuslikud ja pinna keemiline olemus võib kindlasti mõjutada viiruse püsivust nendel pindadel," ütleb Ustav.

Seotud lood:

Ta märgib aga vajadust kinnitavaid uuringuid teha. Kui pole andmeid ja mõõtmistulemusi, mis mingilgi määral Copper Shieldi puudutavaid väiteid toetavad, siis võib tegu olla soovunelma ja reklaamiga oma teenuste edukamaks müümiseks.

Vask võib viirusi kiiresti hävitada

TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski seisukoht kattub Ustavi omaga.

"Kas vasest pinnakate viiruste ja bakterite kiire hävitajana on võimalik? On küll võimalik. Aga väide tuleb muidugi tõendada laborikatse-tulemustega.

Iseenesest vase kasutamine viiruste ja bakterite hävitamiseks on teada-tuntud lahendus, millel on palju rakendusi. SARS-CoV-2 puhul on küsimus on pigem selles, et miks haigustekitajaid on vaja pindadelt hävitada, kui sellest [COVID-19 leviku piiramisel] erilist mõju pole.”

Temagi peab haiguse peamiseks levikuteeks aerosoole. "COVID-19 levimine pindade kaudu kui märkimisväärne oht ei ole kinnitust saanud, näiteks USA haiguste kontrolli ja tõrje keskus (CDC) nimetab seda mitteoluliseks.

Koroonaviiruse levikuteede teema on ka natuke torkiv, sest Maailma terviseorganisatsioon (WHO) on algusest peale rääkinud kätepesu tähtsusest, aga tunnistas aerosoole kui peamist levikuteed suure hilinemisega.

Aerosoolsel ehk väiksemate õhus püsivate piiskade vahendusel levikul on suur roll nii lähikontaktis kui ka eemalt. Näiteks viis minutit ninapidi koos ööklubis annab sama doosi kui kaheksa tundi avatud kontoris, kus on üks nakkuskandja."

Kurnitski leiab, et hiljutiste koledate nakatuja-arvude taustal tuleks tegeleda just aerosoolse leviku piiramisega. See tähendab nii nõuetekohase ventilatsiooni tagamist kui ka maski kandmist olukordades, kus pooleteisemeetrist distantsi pole võimalik hoida.

Loe Forte samateemalist artiklit koroonaviiruse levikuviiside kohta

Foto: coppershield.ee


Psühholoogilist tuge on ka vaja

Olgu siis testid – loodetavasti neid keegi kunagi teeb – Copper Shieldi tõhususe kohta soosivad või mitte, kindlasti on tähtis ka psühholoogiline tugi, mida inimene saab, kui teab, et keegi on avalikes kohtades vaevunud pindade puhastamisega tegelema.

Ilmselt on lugeja ka ise märganud, et kuigi pindade puudutamist ei peeta peamiseks koroonaviiruse levimise viisiks, on pandeemia ajal tekkinud teatav vastumeelsus seda avalikus ruumis teha – olgu siis avalikus tualetis, poes või näiteks liftinuppude ja välisuste puhul, millega tuleb tahes-tahtmata kokku puutuda.

Eestis esimesena huvitus Copper Shieldist poekett K-rauta, mis lasi sellega katta Tallinnas oma Tondi kaupluses ukselingid ning ostukärude ja -korvide käepidemed.

K-rauta turundusjuht Kristina Kovalkova kommenteerib, et klientide tagasiside on olnud sellele üle ootuste positiivne.

"Inimesi üllatab, et nii lihtne meetod võib olla abiks haiguste ennetamisel. Kui terasest või plastikust pinnal püsivad viirused ja bakterid päevi või isegi nädalaid, siis vaskpinnalt hakkavad need hävima koheselt.

Samas on iga uue kasutuselevõetava meetme puhul oluline, et ei unustataks eelmiseid. Seega on kätepesu, pindade desinfitseerimine ja poes pikivahe hoidmine jätkuvalt olulised, et hoida Eesti ühiskonda avatuna," ütleb Kovalkova.

Anname sõna ka Copper Shieldi ühele väljamõtlejale

Copper Shieldi idee üks autor ja seda tootva Metroprint Systemsi juht Peeter Poom tundub oma toote tõhususes kindel.

„Vase antibakteriaalsed omadused ei ole kunagi olnud saladus ja kuigi neid omadusi on paljude uuringutega tõestatud, pole sellest laialdaselt räägitud," kinnitab ta. "Synergy Diagnostic Laboratory uuring näitab vase omadusi viirusega võitlemisel täpsemalt Copper Shieldi näitel."

Mis labor see selline on? "Synergic Diagnostic Laboratory on USA keskkonnakaitseagentuuri (ETA) poolt aktsepteeritud laboratoorium, mis on loodud 2012. aastal ja teeb koostööd rohkem kui 180 kliiniku ja haiglaga.

Nende COVID-19-testide keskus CLIA (Clinical Laboratory Improvement Amendments) on ühtlasi (föderaalselt) litsentseeritud meditsiinilabor COVID-19 testide tegemiseks," selgitab Poom.

Kas keegi peale K-rauta on lahenduse vastu veel huvi tundnud? "Läbirääkimised käivad Eestis mitmetega ja Soome ühe suurima kaubanduskeskuse Jumbo tualettide lingid sai Copper Shieldiga tehtud."

Kuidas sellise toote idee tekkis? "Kevadel kui see [koroona]jama pihta hakkas, küsis üks Soome härrasmees, kes on kogu elu vasega tegelenud, et kas meil on vasega kaetud teipi. Sealt saimegi idee.

Algselt proovisime vasekihiga kilet katta, aga kuna õhuke vasekiht kippus kiiresti kuluma, siis kilest loobusime. Suurendasime vase paksust ja panime liimi otse vaskpinnale. Valmistooteni jõudsime viie kuuga," meenutab Poom.

Kokkuvõtteks

Poom sellele ei viita, aga kiire guugeldamine näitab, et vase antibakteriaalsetest omadustest on kirjutatud tegelikult päris palju. Näiteks pajatab sellest ligi poolesaja lingiga täiendatud Wikipedia-leht.

Ma tean, see pole teaduslikult tõsiseltvõetav allikas, aga huvitav ja kiire esmatutvusekoht ikkagi, kui teema intrigeerib. Kes tahab kohe uuringuid lugeda, kasutagu Google Scholar'it.

Foto: coppershield.ee

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!