Rühm teadlasi kavatseb läkitada maailma tervishoiuorganisatsioonile WHO-le avaliku kirja, mis sisaldab murettekitavat väidet: uus koroonaviirus levib õhu kaudu, s.t, see suudab püsida õhus piisavalt kaua ja piisavalt suurtes kontsentratsioonides, et inimesi nakatada.

Väidetavalt süüdistatakse kavandatavas pöördumises, millest andsid teada ajalehed The Los Angeles Times ja The New York Times, WHO-d suutmatuses edastada korrektseid hoiatusi koroonaviirusesse õhu kaudu nakatumise riski kohta. Teadlased kutsuvad ÜRO tervishoiuagentuuri üles oma seniseid soovitusi muutma.

Kirjale on alla kirjutanud 239 uurijat 32 riigist, mh mitu viroloogia, aerosoolide, vooludünaamika, epidemioloogia, arstiteaduse ja ehitusinseneriteaduse eksperti.

Praegu hoiatavad WHO ja USA haiguste kontrolli ja tõrje keskus CDC ainult köhimisel, aevastamisel või kõnelemisel piiskadena leviva viiruse, või pärast viirusega reostunud pindade puudutamist silmade, nina või suu katsumisest johtuva nakkusohu eest.

Eksperdid väidavad, et selline juhend eirab tõendeid, mis näitavad, et viiruse levikus mängib olulist rolli ka õhu kaudu nakatumine.

Väidetavalt viitavad teadlased kirjas mitmele uuringule, mis nende sõnul kinnitavad, et aerosoolid võivad jääda õhku pikaks ajaks ja levida mitmekümne meetri kaugusele. See tähendab, et viibimine halvasti õhutatud ruumides, ühissõidukites ja muudes kinnistes kohtades on ohtlik, isegi kui inimesed püsivad üksteisest soovitusliku kahe meetri kaugusel.

Ekspertide osutusel paistab viiruse levik õhu kaudu olevat ainus selgitus mitmele „supernakatamise” juhtumile, mis on hiljuti USA-s aset leidnud.

WHO esindaja kinnitas ajalehele The Los Angeles Times, et kirjale alla kirjutanud 239 uurijat on oma väited rajanud laboratoorsetele katsetele, mitte reaalsetes välitingimustes kogutud tõenditele.

WHO nakkuste ennetuse ekspert dr Benedetta Allegranzi ütles, et valdav enamus rohkem kui 30 rahvusvahelist eksperti hõlmava ÜRO terviseagentuuri nõustamisrühma liikmetest ei ole hinnanud olemasolevaid tõendeid piisavalt veenvateks, et pidada õhu kaudu levimise rolli COVID-19-pandeemia juures oluliseks teguriks.

Dr Allegranzi rõhutas, et kui viirus leviks õhu kaudu, oleks nakatumisjuhtumeid palju rohkem ja viirus leviks palju kiiremini.

Üks kirja autoreist, Austraalias Brisbane’is tegutseva Queenslandi tehnikaülikooli atmosfäärifüüsika, keskkonnatehnika ning keskkonnateaduse ja -halduse professor Lidia Morawska loetles tegureid, mis viiruse levikut õhus pärssida aitavad.

Nende meetmete hulgas on piisav ja tõhus õhutamine, nt puhta välisõhu pideva juurdevoolu tagamine ja õhu taasringluse vähendamine miinimumini, eriti avalikes hoonetes, töökohtades, haiglates ja vanurite hooldekodudes.

Lisaks tuleks kasutusele võtta täiendavad viiruse ohjeldamise võtted nagu koht-väljatõmbeventilatsioon, õhu tõhus filtreerimine ja pisikuid surmav ultraviolettvalgustus. Kindlasti tuleks vältida rahvarikkaid kogunemisi, eriti ühistranspordivahendites ja hoonetes.

„Need on praktilised ja kergesti teostatavad soovitused, millest enamik pole ka kulukad,” selgitas Morawska. „Näiteks võib lihtne meede nagu nii akende kui ka uste avamine õhu voolamist paljudes hoonetes oluliselt kiirendada.”

Colorado Boulderi ülikooli keemia ja biokeemia professori José Jiménezi sõnul ei peaks viiruse levik õhu kaudu inimesi hirmutama: „Viirus ei ole ju muutunud,” rõhutas teadlane. „Me usume, et viirus on kogu aeg sel moel levinud. Kui me seda teame, saame end selle eest kaitsta.”

Uudise koostamise hetkel on uue koroonaviirusega nakatunuid maailmas teadaolevalt üle 11,5 miljoni, selle tagajärjel surnuid aga üle 537 tuhande. Nakatunuid on avastatud 213 riigis või territooriumil.