Pentagoni esindaja: meil pole tõendeid, et Moskvat oleksid tabanud ukrainlaste raketid, ristleja liigub omal jõul Sevastopolisse remonti

Pentagoni pressiesindaja John Kirby kinnitas plahvatuse toimumist Vene ristlejal Moskva, kuid USA ei tea veel, kas laeva tabasid Ukraina raketid. Ta rääkis sellest CNNile antud kommentaaris.

Raketiristleja Moskva asus Pentagoni andmetel koos mitme teise Vene laevaga Odessast 96 km lõuna pool. "Plahvatus oli tugev, leidsime märke, et teised läheduses olevad Vene mereväe alused üritasid talle appi tulla. Kuid see polnud ilmselt vajalik," teatas Kirby.

Tema sõnul pole ameeriklased plahvatuse põhjuses kindlad. "Me ei tea lõpuni, mis juhtus. Meie hinnangul toimus ristlejal plahvatus – vähemalt üks. Üsna võimas, mis põhjustas Moskvale märkimisväärset kahju," sõnas USA kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Kirby teatas, et tõenäoliselt on Musta mere lipulaev võimeline minema remonti oma jõul. "Meie hinnangul on laev võimeline oma jõul liikuma ja seda ta teebki. Ristleja liigub itta. Arvame, et tõenäoliselt pannakse see Sevastopolis remonti, kuid me ei tea, mis õnnetuse põhjustas," rääkis Kirby CNNile.

Teated sellest, et Musta mere laevastiku lipulaev on saanud kaks tabamust ukrainlaste laevatõrje rakettidega Neptun ilmusid 13. aprilli õhtul. Kuna Neptun rakette polnud enne sõja algust 24. veebruaril lahingväeosadesse jõudnud ja Ukraina merevägi alles alustas nendega tutvumist, siis suhtuti väidetesse mitmel pool skepsisega. 14. aprilli hommikul teatas Vene kaitseministeerium, et raketiristlejal Moskva on tulekahju ja õhku on lennanud laeval olev laskemoon. Samal hommikul tuli teade Odessa oblasti sõjalise administratsiooni esindajalt, et Moskvat ei tabanud mitte raketid Neptun, vaid brittidel saadud Ameerika-päritolu raketid Harpoon.

Moskva kuulub "projekt 1164" tüüpi raketiristlejate hulka, algselt olid need plaanitud saatelaevadeks tollal ehitatavatele Nõukogude lennukikandjatele. Moskva on kümneseks planeeritud laevaseeria esiklaev, kokku oli plaanis ehitada kümme sellist ristlejat, kuid enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ehitati valmis kolm. Nõukogude ajal tegutses ta sageli Nõukogude Liidu Vahemere eskaadri (5. eskaader) koosseisus, erinevalt Põhjamere ja Vaikse ookeani sõsarlaevadest on teda algusest peale kasutatud peamiselt staabi-ja juhtimisalusena. Viimati moderniseeriti Moskvat põhjalikult 2020. aastal.