Omikron käitub Eestis lootustandvalt: haiglasse sellega sisuliselt ei satuta

Mitte ükski pandeemia ei ole maailma ajaloos jäänud lõputa ja varem või hiljem saab läbi ka koroonapandeemia. Kõik märgid näitavad, et deltatüvi võiski olla selle viiruse ohtlikuim variant ning alates omikronivariandist on alanud viiruse taandumine „tavaliseks“ hooajaliseks hingamisteede nakkuseks.

Teadlased üle ilma on tõdenud, et möödunud aasta novembris Lõuna-Aafrikas tuvastatud omikron on oma enam kui 30 ogavalgu mutatsiooni tõttu rekordiliselt nakkav ning suurepärase põgenemisvõimega, kui jutt käib vaktsineerimise ja varasemate variantide haigestumise järel inimorganismis tekkivate antikehade eest. Ent mis peamine: omikroni paistab huvitavat vaid ülemiste hingamisteede epiteelrakkude hävitamine ning ta ei kipu kopsukudesid lõhkuma.

Viimast kinnitab ka tänane olukord Eestis.

„Üldine pilt on see, et seni on omikrontüvega nakatunutel kulgenud haigestumine pigem kergelt. Hospitaliseerimist on vajanud üksikud juhud," ütles Fortele terviseameti pressiesindaja Kirsi Pruudel.

Esimesed andmed räägivad veel ka sellest, et seni on omikron levinud pigem nooremate inimeste hulgas ja seda kinnitavad nii Eesti kui ka näiteks New Yorgi faktid. Et aga noorte looduslik ja rakuline immuunsus on vanainimestega võrreldes valgusaasta võrra tugevam ning just see määrab selle, kas inimene haigestub raskelt (loe teadlaste seisukohti siit), toob see kaasa ka haiglaravi vajavate inimeste arvu vähenemise.

Teada on ka see, et omikroni peiteaeg on lühem kui see oli näiteks deltal ja sümptomid avalduvad seetõttu varem – mis ühtlasi tähendab ka kiiremat ravi alustamist ja inimeste isolatsiooni jäämist.

Ainuüksi möödunud aasta 51. nädala jooksul kasvas omikronitüve osakaal Eestis 16 protsendilt 45 protsendini, nüüdseks on sellest saanud juba kindlasti domineeriv variant.

Tõepoolest, koroona võib tänu omikroni omadustele muutuda nii lihtsalt pisut tüütuks sesoonseks köhatekitajaks. Halvimal juhul võtab ehk ka maitsemeele ära.