Soole streptokokk reostas Stroomi ranna vee. Loe, kuidas info veekvaliteedi kohta aina muutuda saab
(4)
Eestis on tänavu suplusvee kvaliteediga probleeme esinenud mitmes menukas paigas – eriti Tallinnas Stroomi rannas. Sealne olukord vahepeal mahenes, aga rannavalve heiskas üleeile siiski lilla lipu.
Lilla lipp ütleb, et merevesi on saastunud (proovides oli üle normi soole enterokokke). Terviseamet lubas võtta kordusproovi, aga soovitas enne uute tulemuste selgumist mitte ujuma minna.
Sel suvel üsna ruttu vaheldunud vastakad sõnumid Stroomi ranna kohta tekitavad segadust. Ka on segasevõitu info avalike veekogude suplusvee kvaliteeti esitava andmebaasis.
Forte uuris terviseametilt, kuidas suplusvee kvaliteeti üldse mõõdetakse. Asja kommenteeris ameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Aune Annus-Urmet.
Ta seletab esmalt, et ülaltoodud andmebaas avalikustab kõik suplusvee proovid nii supluskohtadest kui ka avalikest veekogudest. Lisaks need, mis enam ametlikult supluskohana ei tegutse – näiteks Haapsalu kirdeservas asuv Aafrika rand.
"Oleme otsustanud hetkel jätta avalikuks selliste supluskohtade või avalike veekogude andmed, kus sellel või viimastel hooaegadel proove ei ole võetud, sest seegi annab infot antud vee võimalikust kvaliteedist. Lisaks on need keskkonnaseire-andmed, mis peavad olema avalikud. Aga plaanime tulevikus lehte kaasajastada, nii et info oleks selgem," ütleb ta.
Kuidas teada, et suplusvesi on puhas?
Suplusvee puhtust supluskohas hinnatakse kahe mikrobioloogilise näitaja, Escherichia Coli ja soole enterokokkide sisalduse alusel vees.
Mõlemad on indikaatorbakterid, mis aitavad fekaalse päritoluga reostust kindlaks teha, kuna võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas.
E. coli näitab värskemat fekaalset ja soole enterokokid vanemat reostust. Need on tavalised, väga levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Nii et reostajad võisid (tahtmatult) olla nii inimesed kui ka loomad.
Kuidas suplusvee kvaliteeti hinnatakse?
Peale iga suplushooaja lõppu nelja viimase hooaja proovide põhjal. Tulemuste põhjal arvutatakse protsentiilide väärtused, mille alusel supluskoht saab kvaliteediklassi (väga hea, hea, piisav, halb).
Nelja aasta põhine veekvaliteedi hindamine näitab ära, milliste supluskohtade puhul võib esineda mikrobioloogiliste näitajate osas tõusu ehk mittevastamist piirväärtustele.
Mida parema veekvaliteedi klassiga suplusvesi on ja mida püsivamalt on suplusvee kvaliteediklass läbi aastate püsinud, siis seda suurema tõenäosusega on seal väga hea kvaliteet ka praegu ning reostusoht puudub või on minimaalne.
Mida kehvem kvaliteediklass, seda suurem on tõenäosus mikrobioloogiliste näitajate sisalduse suurenemiseks suplusvees, mis näitab, et suplusvesi võib olla mõjutatud reostusallika(te) poolt.
Kui suplusvee kvaliteet on klassifitseeritud „halvaks“, tähendab see seda, et varasematel aastatel on mõni ühekordne mikrobioloogiline näitaja ületatud. Või on igal aastal mikrobioloogiliste näitajate sisaldus mitmes proovis keskmisest kõrgem olnud.
Milline oli Stroomi ranna seis tänavuse hooaja alguses?
Stroomi rannale on 2020. aastal määratud kvaliteediklass „halb“, kuna ranna E. coli 90-protsentiili väärtused olid kõrgemad kui „piisava” klassi piirnorm.
Kõrgete protsentiilide väärtuste põhjuseks ongi just E. coli või soole enterokokkide sisalduste suur erinevus viimase nelja aasta proovides:
Millised on piiväärtused?
Lisaks suplusvee hindamisele iga hooaja lõpus on kehtestatud piirväärused iga üksiku proovi jaoks, et paremini määratleda võimaliku reostuse esinemist (määrus käsitleb reostusena suplusvee kahe mikrobioloogilise näitaja suurenenud sisaldust suplusvees) ja vajadust sellega tegeleda.
Kui bakterite hulk ületab üksikutele proovidele kehtestatud piirnormi, ei pruugi see tähenda otsest ohtu tervisele. See näitab siiski, et suplemisel võivad olla omad riski, eriti tundlikuma inimese (laps, vanem inimene vm) jaoks. Ei tasu vett neelata või lahtise haavaga ujuma minna, peale ujumist on hea mõte end pesta.
Seega võib supluskoha suplusvee kvaliteet olla hinnatud nelja aasta andmete põhjal „halvaks“ nii, et enamik veeproove vastavad üksikutele proovidele kehtestatud piirnormidele.
Vaid üks halb (kõrgete mikrobioloogiliste näitajate sisaldusega) proov võib anda hooaja lõpus kõrge protsentiiliväärtuse ning supluskoha veekvaliteet klassifitseeritakse „halvaks“, kuigi varem oli „väga hea“.
Kuidas Stroomi rand "halva" maine omandas?
Stroomi rannast on vahemikus 2017–2020 võetud kokku 27 suplusvee proovi, millest vaid kolm ei vasta üksikutele proovidele kehtestatud piirväärtustele, kusjuures 2019. aasta hooajal vastasid kõik proovid normidele ning lühiajalisi reostusjuhte ei esinenud.
Seega „halb“ näitabki seda, et supluskohas on suurem tõenäosus võimaliku lühiajalise reostuse (kahe mikrobioloogilise näitaja piirnormi ületus) esinemiseks. See aga ei tähenda, et veekvaliteet oleks pidevalt halb.
Võib juhtuda, et sel hooajal võib vesi olla väga hea veekvaliteediga. Aga kuna on suur tõenäosus võimaliku reostuse esinemiseks ja me täpselt ei tea, millal see võib juhtuda, tuleb olla ettevaatlik ning vastavalt nõuetele tuleb anda hoiatus mitte supelda. Suplejad peavad olema informeeritud.
Kui tihti proove võetakse?
Suplushoojal tuleb võtta vähemalt neli proovi (üks enne hooaega ja kolm hooaja jooksul) – kord kuus. Proovide arv ei sõltu supluskoha suurusest, see on iga supluskoha valdaja otsustada, kui palju proove võtta.
Küll on supluskoha valdajal kohustus suplusvee seiret korraldada. Enne hooaja algust peab tal olema terviseametiga kooskõlastatud seirekalender. Avalike veekogude puhul teostab seiret soovi korral kohalik omavalitsus, asutus, ettevõte või organisatsioon.
Lisaks võib terviseamet võtta nii supluskohtadest või avalikest veekogudest suplusvee proove.
Mis mõjutab suplusvee kvaliteeti?
Suplusvee kvaliteeti mõjutab kõik see, mis mõjutab ka veekogude seisundit. Peamiselt see, kas ja kui palju satub sinna reovett või kui tõhusalt on puhastatud asulatest, ettevõtetelt ja eraisikutelt pärinev heitvesi.
Veekogusid mõjutab ka sademeveest või põllumajanduslikelt aladelt pärinev hajareostus. Vähema tõenäosusega võib olla muud reostust, näiteks tööstusettevõttes toimunud avarii korral – või satub veesõidukist vette fekaalset või muud reostust.
Võimalik on ka, et suure hulga suplejate tõttu on veekogu põhjast liiva või muda üles keerutatud ja mikrobioloogiliste näitajate sisaldus seeläbi tõusnud, sest E. coli ja soole enterokokid võivad püsida mõnda aega elujõulistena ka väliskeskkonnas.
Kuidas kvaliteeti parandada?
Parem kvaliteet sõltub eelkõige üldistest keskkonnakaitse-meetmetest – kanalisatsioonitrasside ehitamisest, reovee kogumisest ja puhastamisest, ebaseaduslike reovee laskude likvideerimisest, reovee äraandmise korraldamine kogumiskohas, eraisikute keskkonnateadlikkuse tõstmisest jm.
Samuti valglas paiknevatest põllumajanduse intensiivsusest ning seal keskkonnahoiu nõuete järgimisest.
