Probleem selles, et Stroomi veest leiti üle normi soole enterokokke. Mis see üldse on? Järgnevalt lihtne ja lühike seletus terviseameti materjalide põhjal.

Vastavalt sotsiaalministri määrusele „Nõuded suplusveele ja supelrannale” hinnatakse vee puhtust supluskohas kahe mikrobioloogilise näitaja sisalduse alusel vees. Need näitajad on bakterid soole enterokokk ja Escherichia Coli (E. coli).

Mõlemad on indikaatorbakterid, mis aitavad fekaalse päritoluga reostust kindlaks teha, kuna võivad elada lühikest aega ka väliskeskkonnas.

E. coli näitab värskemat fekaalset ja soole enterokokid vanemat reostust. Need on tavalised, väga levinud bakterid, kes elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Nii et reostajad võisid (tahtmatult) olla nii inimesed kui ka loomad.

Enamik nende bakterite vorme on ohutud, kuid leidub vorme – või teisi mikroorganisme –, mis võivad põhjustada haigestumist.

Mida rohkem on vees vähemalt üht neist bakteritest, seda suurem tõenäosus, et vees on ka "halbu" mikroorganisme, mis toovad tervisehäire, nt seedetrakti haiguse.

Haigestumisrisk on suuresti individuaalne, sõltudes nii haigustekitajate hulgast vees, kokkupuute kestusest, supleja tundlikkusest kui tema immuunsüsteemi tugevusest.

Eriti ettevaatlik tasub olla nõrgema immuunsüsteemiga inimestel, aga ka lastel, vanematel inimestel ning lahtise haava puhul. Reostunud vett ei maksa neelata ning peale ujumist peaks end pesema ja riideid vahetama.

Tasub ka tutvuda supluskohta puudutava avaliku infoga: „halva“ veekvaliteedi põhjuste ning sellega, kas hooajalised proovid vastavad nõuetele.

Jälgida võiks ka ilma – sademeid, tuule tugevust ja suunda, sest bakterite sisaldus vees võib peale paduvihmasid ja tormiseid ilmasid suureneda.