Deltatüvi on ohtlik, sest on algupärasest Hiinas Wuhanis avastatud tüvest nii osavam levija kui ka immuunsüsteemi "häirekelladest" möödahiilija. Terviseametit uskudes on kõigest aja küsimus, kui delta meil domineerima hakkab.

Samas pole kinnitatud, et see põhjustab tavapärasest rängemal kujul COVID-19 põdemist.

Forte päris täna terviseametilt, kuidas koroonaviiruse eri tüvede levik Eestis edeneb. Selgub, et 28. juuni seisuga on sekveneeritud 7360 proovi ning tuvastatud:

  • 5216 α-mutatsiooniga viirustüve
  • 67 β-mutatsiooniga viirustüve, neist 27 sisse toodud juhtu (lisaks kaks juhtu osutasid edasise sekveneerimise käigus γ-tüveks)
  • 9 γ-mutatsiooniga tüve
  • 159 δ-mutatsiooniga tüve (neist üks B.617.1 ja 158 B.1.617.2);


α- ehk alfatüvi avastati Ühendkuningriigis, β- ehk beetatüvi Lõuna-Aafrika vabariigis, γ- ehk gamma Brasiilias ja δ- ehk deltatüvi Indias.

Nende arvude põhjal tundub, et deltatüvi levib Eestis jõudsalt. 13. juuni seisuga oli Eestist leitud 56 juhtu. Kaks ja pool nädalat hiljem ehk 28. juunil on see arv ligi kolmekordistunud – 159.

Terviseamet kinnitab siiski Fortele, et kuigi deltatüve osakaal Eestis on jätkuvalt kasvanud, on see hiljuti oodatust aeglasem. Millest võib järeldada, et seire ja kontroll deltatüvega nakatunute üle on olnud tõhus.

"Deltatüve osakaalu kasv ei ole seni haigestumise kasvu põhjustanud ja siseriiklikku levikut ei ole veel täheldatud. Sissetoodud juhtude arv aga pidevalt suureneb, mistõttu on oluline valvsust mitte kaotada," lisab terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp.

Sekveneerimine kinnitab taas, et paljude Eestis leitud deltatüvega nakatunute viiruse geneetiline järjestus on väga sarnane hetkel Peterburis leviva tüvega.

Synlabi andmetel on deltatüvele viitavate proovide osakaal kasvanud 26%-lt (ajavahemikus 30. maist kuni 5. juunini) 33%-le (ajavahemikus 21.–27. juuni) ehk 7% võrra.

Genotüpeerimise tulemusel on Synlabi andmetest tuvastatud 1.–27. juunil kokku 239 deltatüvele iseloomulikku juhtu, neist 45 ajavahemikus 21.–27. juunil.

Viiruse levikuvõimet näitab paljunemisarv (R0), mis märgib, mitut inimest nakatunu keskmiselt edasi nakatab. SARS-CoV-2 vastav näitaja oli pärs pandeemia alguses 2,4–2,6, Aasiast juba Euroopasse jõudes 3, alfatüvel 4–5 ja deltatüvel 5–8.