Pärast tulekahju, mis hävitas Priisi Jumalaema kiriku ehk Notre-Dame’i katedraali katuse ja legendaarse torni, ilmutas rahvusvaheline üldsus suurt huvi Pariisi ühe kuulsama vaatamisväärsuse tuleviku suhtes.

Annetusi 850 aastat vana gooti stiilis rajatise kahjustuste koristamiseks ja rekonstrueerimiseks hakkas voolama nii väikeannetajatelt kui ka suurettevõtetelt ja sihtasutustelt. Notre-Dame’i kirikutorni ümberkujundamiseks korraldati konkurss, kuni viimaks võttis Prantsusmaa senat vastu otsuse, et katedraal tuleb taastada „viimatisel teadaoleval visuaalsel kujul“.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron avaldas lootust, et Notre-Dame taastatakse viie aasta jooksul. Arhitektuuriasjatundjad on seda eesmärki nimetanud ebarealistlikuks.

Nüüd aga on katedraali rektor Patrick Chauvet tõstatanud kahtluse, kas Notre-Dame’i katedraali on üldse võimalik päästa. Tema osutusel on ajalooline pühakoda nii habras, et 50-protsendise tõenäosusega pole seda võimalik restaureerida.

Enne aprillikuist tulekahju renoveerimistööde hõlbustamiseks paigaldatud 50 000 torust koosnevad tellingud kujutavad endast taastamisele olulist takistust. Tulemöllus keevitusid torud omavahel kokku, moodustades u 250 tonni kaaluva väändunud metalli kuhila, mis kogu rajatist oma massiga rõhub.

Selleks, et hoone restaureerimiseks ohutuks muuta, tuleb tellingud eemaldada, kuid see ülesanne pole kaugeltki kergete killast.

Tellingute eemaldamise tööde lõpptähtaeg on määratud aprillikuusse, kuid seni pole kindel, kas tellinguid on üldse katedraalile täiendavaid kahjustusi tekitamata võimalik eemaldada.

50-protsendise tõenäosusega langevad tellingud eemaldamise käigus ühte hoone kolmest võlvkambrist. Nende kambrite võlvid on hoone stabiilsuse seisukohalt kriitilise tähtsusega nüüd, kus katus on põhjalikult kahjustatud.

Rajatise tulevikku ohustavaid tegureid on teisigi. Kohtades, kus katedraali katus ja võlvid on täielikult sisse langenud, kujutavad rippuvad talad endast suurt ohtu, kuna võivad alla kukkudes hoonet kahjustada. Lisaks paiskas tulekahju atmosfääri hulgaliselt toksilist tinatolmu, mis lisaks terviseohtude tekitamisele pidurdab ka remonttööde läbiviimist.

Isegi kui Jumalaema kiriku hoone õnnestub päästa, ei avata seda ilmselt lähitulevikus üldsusele. Chauvet’ hinnangul läheb pärast tellingute eemaldamist kolm aastat, enne kui inimesed saavad ohtu kartmata vaatamisväärsust külastada; restaureerimise täielik lõpuleviimine võtab tema eelduste kohaselt veelgi kauem aega.

Jumalateenistused on suunatud ümber Louvre’i lähedal asuvasse gooti stiilis Saint-Germain l’Auxerrois’ kirikusse.

Viimatised jõulud olid esimene kord rohkem kui kahesaja aasta jooksul, mil Pariisi Jumalaema kirikus ei peetud traditsioonilist jõuluaegset kesköö-missat.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid