Ürgsed mustad augud (PBH, ing. k. primordial black hole) on vanad ja võrdlemisi väiksed mustad augud, mis tekkisid vahetult pärast Suurt Pauku, varase universumi tiheduse kõikumiste tagajärjel. Arvatakse, et väiksemate massidega ürgsed mustad augud on kõik juba aurustunud, kuid spekuleeritakse, et mõned sellised suuremate massidega objektid on veel alles.

Kuigi ühtegi ürgsed musta auku kunagi reaalselt vaadeldud ei ole, arvavadki nüüd Durhami Ülikooli ja Illinois Ülikooli teadlased, et üks neist võib asuda meile isegi ülilähedal. Värskelt avaldatud uuringu kohaselt võib see tiirelda ümber Päikese umbes 300 kuni 1000 AÜ kaugusel.

Oma hüpoteesi tõestamiseks vaatlesid teadlased kaht siiani lahendamata gravitatsioonianomaaliat, mille taga peavad olema sarnased, 0,5 kuni 20 kordse Maa massiga kehad - Neptuunist kaugemal olevate taevakehade anomaalsed orbiidid ning gravitatsiooniliste mikroläätsede puhul täheldatud kehade massierinevused.

Kui Neptuunist kaugemal olevate kehade eriliste orbiitide puhul on tihti viidatud just võimaliku üheksanda planeedi olemasolule, arvavad uurimuse kaks peamist koostajat Jakub Scholtz ja James Unwin, et ka ürgsete mustade aukude teooriat ei tasuks kõrvale jätta.

"See, et meie päikesesüsteem on omaks võtnud ühe vabalt ringi liikuva planeedi, on kõige levinum teooria, kuidas planeet üheksa meie päikesesüsteemi sai," kirjutasid astronoomid oma töös. "Me näitame, et musta augu esinemise võimalus on umbes samaväärne."

Samas on astronoomidel üks probleem - kuna sellise viiekordse Maa massiga ning umbes viie sentimeetrise läbimõõduga teoreetilise musta augu Hawkingi kiirgus oleks umbes 0,004 kelvinit, on see külmem kui kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ning seega väga raskesti avastatav.

Astronoomid on välja pakkunud, et objekti avastamisel võiks abiks olla seda teoreetiliselt ümbritsev tumeaine mikrohalo, mis peaks välja andma tugevaid signaale, juhul kui selline auk meie päikesesüsteemi ääres redutab. Selleks soovitavad nad meie päikesesüsteemi äärealasid seirata ning otsida sealt röntgen-, gamma-, ja teiste kosmiliste kiirte allikaid.