Kuiperi vöö taga võib luurata massiivne Päikesesüsteemi-väline keha
Astronoomid on seni Kuiperi vöös (komeedi- ja kivirohke piirkond Päikesest kaugemal kui Neptuun, 30 kuni 50 astronoomilist ühikut) tuvastanud umbes 1500 jäist objekti. Paljude täheteadlaste arvates võib selle taga laiuvas pimedas tsoonis varitseda vähemalt üks ebatavaliselt massiivne taevakeha.
Hiljutine uurimus annab selgitust arvatava kääbusplaneedi avastamisest. Objektile tähistusega 2012 VP113 on Ühendriikide asepresidendi Joe Bideni järgi hüüdnimeks pandud Biden. Taevakeha asub Päikesest keskmiselt kuus korda kaugemal kui Pluuto. Praegu pole veel teada, kuidas 2012 VP113 Kuiperi vööst kaugemale jäävasse piirkonda, periheelis Päikesest 80, afeelis 446 astronoomilist ühikut (AU), sattus. (Võrdluseks üks AU on Päikese ja Maa vahemaa).
Sarnaselt 2003. aastal Päikesesüsteemi servast avastatud kääbusplaneet Sednale on selle orbiiti selgitatud mööduva tähe või Neptuunist kaugemale jääval orbiidil tiirleva, Maast mitu korda massiivsema, Päikesest mitmesaja astronoomilise ühiku kaugusele jääva planeedi mõjudega.
Astronoomid on märganud, et sealses laotuses leidub mitu suurt, väga kauget objekti, mille orbiitidel on sarnased kaldenurgad.
Taevakeha orbiidi üks olulisi omadusi on astronoomide osutusel periheeli kaugus tõususõlmest (ingl argument of perihelion). Washingtonis tegutseva Andrew Carnegie nimelise instituudi astronoomi Scott Sheppardi selgitusel kujutab see endast nurka Maa orbiidi tasandi e ekliptika suhtes, mille all taevakeha liigub Päikese massikeskmele kõige lähemal asuvasse punkti. Scott on selgitanud ka hälvitaja (ingl perturber) kontseptsiooni. Tema sõnul avaldab igasugune hiiglasuur keha hälvitavat mõju kõigele, millele see läheneb. Seetõttu võib objekte, mis hälvitajatega võimalikult suurt vahemaad säilitavad, pidada kõige stabiilsemateks taevakehadeks.
Pluuto-taguse kosmosepiirkonna orbitaalne arhitektuur võib anda märku rohkem kui ühest planeedist. Võimalik, et 2012 VP113 on näpatud üldse mõnest teisest planeedisüsteemist. Tõenäolisemaks peetakse siiski võimalust, et 2012 VP113 periheeli on kergitanud mitmed vastastikmõjud avatud täheparves, milles meie Päike kunagi moodustus.
Uurijad on isegi arutanud suurema planeedi, nn planeedi X olemasolu võimalikkust. Ühe hüpoteesi kohaselt pole seda mõistatuslikku planeeti võimalik vahetult vaadelda, kuna see asub väga kaugel ja on tuhm. Arvatav planeet X võib asuda Päikesest vähemalt 200 astronoomilise ühiku kaugusel.
