Muistne inimliik vallutas kõrgmägesid ja aitas ses osas ka tiibetlasi
1980. aastal leidis Tiibeti munk koopas palvetades inimese lõualuu. Teadlased on nüüd luu uuesti üle vaadanud ning kinnitavad, et see kuulus 160 000 aastat tagasi elanud nn Denisi inimesele.
Denisi inimesed või ka Denisi koopa inimesed on Homo sapiensi sõsarliik, mis avastati meie mõistes väga hiljuti - kõigest 2010. aastal. Pärast avastamist järjestati ka nende genoom, kuid nende eksistentsi kohta on vaid üksikud reaalsed tõendid - suurem osa neist pärineb Siberis asuvast Denissova koopast, mille järgi liik ka nime saanud on.
Samas on Denisi inimeste jälgi ka meie enda genoomis ning seda eriti Aasias ja Okeaanias elavatel inimestel. See näitab, et tegelikult oli tegu võrdlemisi laia asualaga liigiga, kes muuhulgas ka inimestega tihedas suhtes oli - koos saadi isegi järglasi.
Denisi inimesed murdsid nüüd aga Tiibeti asustamisrekordi. Kui praegused ajaloolised andmed näitavad, et meie esivanemad suutsid "maailma katuse" asustada üle saja tuhande aasta hiljem kui mõistatuslik muistne liik. Homo sapiens jõudis Tiibetisse alles 40 000 aastat tagasi, Denisi inimesed elasid seal juba 160 000 aastat tagasi.
Vastus peitub hammastes
Kuna teadlased ei saanud igivanast luuproovist DNA-d kätte, pidid nad analüüsima hammastes peituvaid valke. "Täpselt nagu DNA puhul on valkudes peituvad aminohapped mingi konkreetse järjestusega. Kui me need valgud järjestame, saame omakorda aminohapete järjestust uurida," selgitas Max Plancki evolutsiooniantropoloogia teadur Frido Welker Discover Magazine'ile.
Neid valke teiste inimlaste liikidega võrreldes saadigi teada, et lõualuu kuulub just Denisi inimesele. Seda teooriat toetasid ka luukuju ja hammaste analüüs.
Tiibeti elanike saladus
Teadlaste jaoks on avastus oluline, kuna võimaldas jälile saada saladusele, mis puudutab Tiibeti praeguseid asukaid. Nimelt on juba ammu täheldatud, et tiibetlastel on eriline võime elada sellistel kõrgustel, kus tavainimestel elamine on ülihõreda õhu tõttu ebamugav või suisa võimatu. Värske hinnangu kohaselt on see võime päritud just Denisi inimestelt.
"Ausalt öeldes ei osanud tänaseni keegi arvata, et muistsed inimesed sellises keskkonnas elada suudaks," ütles Max Plancki instituudi teadur Jean-Jacques Hublin. "See on suur üllatus, kuna inimesed suutsid keeruliste tingimustega elualad koloniseerida alles 40 000 aastat tagasi," ütles ta.
Nende kehas peitus geen nimega EPAS1, mis muudab hemoglobiini tootmist ja võimaldab vähema hapnikuga hakkama saada, kuna veri sisaldab rohkem punaliblesid, mis hapnikku ja süsihappegaasi kehas transpordivad. Samas jääb aga müsteeriumiks see, kuidas just Denisi inimeste kehades kõnealune geen olemas oli, eriti arvestades, et siiani oli nende säilmeid leitud vaid ühest kohast, mis asus võrdlemisi madalal.
Denisi inimesed jäävad mõistatuseks
Saladuslikuks jäävad ka Denisi inimesed ise. Kuigi teadlastel on nüüd lisaks ka lõualuu, on nendega seonduvate arheoloogiliste leidude hulk väga väike. Siiani on leitud vaid tükikene sõrmeluust, koljukild, paar üksikut hammast ning varemmainitud lõualuu.
"See (lõualuu - Forte) aitab meil paremini mõista Denisi inimeste kujunemist ja anatoomiat. Siiani ei tea me selle kohta pea midagi," ütles Hublin. "Teame vaid, et neil on suured hambad, kuid muus osas pole meil aimugi, millised nad välja nägid," tõdes ta.
Just seetõttu vaadataksegi vanu leide üle ning üritatakse tänapäevaste lahendustega tõestada, et tegu on just Denisi inimestega. Näiteks Hiinas on terve hulk säilmeid, mida seostatakse just selle liigiga, kuid kuna DNA-d leidudes säilinud ei ole, on seda võimatu tõestada.
Samuti on teadlastel hetkel võimatu vastata, kui lähedalt olid omavahel seotud Tiibetis ja Siberis elutsenud liigid. Arvatakse, et Denisi inimesed kuulusid kolme erinevasse alaliiki, millest üks võis isegi olla täiesti eraldiseisev liik, kuid kuna tõendeid napib, välditakse ennatavate oletuste tegemist.
