Kummalised koopamaalingud viitavad, et ürginimesed raiusid oma sõrmi otsast

Muistsetel koopamaalingutel on üks korduv motiiv - tihti võib sealt leida käejälgi või -visandeid, millel ei ole sõrmi.

Tegemist on teadlaste seas juba pikemat aega tõsiseid vaidlusi tekitava teemaga, kirjutab Science Alert. Mõned arheoloogid arvavad, et kunstnikud surusid sõrmed kujutiste loomise ajaks lihtsalt kokku, teised arvavad, et muistsete inimeste seas oli au sees oma sõrmede otsast raiumine. Värske uuring viitab, et just viimane võib olla tõenäolisem.

"Sõrmede amputeerimine oli veel lähiajaloos mitmetes piirkondades üpris tavaline," ütles Kanadas asuva Simon Fraseri Ülikooli arheoloog Mark Collard. Tema sõnul viitavad kogutud andmed, et ka ammustel aegadel olid asjalood samad - toona tegeleti sõrmede amputeerimisega usulistel põhjustel.

Teadlaste sõnul on mitmeid infoallikaid, mis sellele viitavad - üheks on näiteks selliste kujutiste arvud. Prantsusmaal oli vaatluse all kaks koobast - Grotte de Gargas ja Cosquer koobas. Esimeses on kokku 231 käekujutist, millest 114-l on puudu vähemalt üks sõrm. Cosquer koopas on kokku 49 käepilti, millest 28 on sõrmeta. Peale nende kahe oli vaatluse all veel Hispaanias asuv Maltravieso koobas, kus 71-st kujutisest 61-l oli puudu sõrm.

Samal ajal uurisid nad, millistes kultuurides sõrmi usulistel põhjustel ohverdatakse. Teadlased avastasid, et ka veel tänapäeval tegelevad üle maailma sõrmede ohverdamisega vähemalt 121 inimrühma nii Aafrikas, Euraasias, Okeaanias kui ka Ameerikas. "Ma olin üpris šokeeritud," ütles Collard. "Tegemist on inimest niivõrd abituks muutva tavaga, et ma ei suuda küll ette kujutada, et ma midagi sellist vabatahtlikult teeks. Samal ajal leidsime me järjest inimgruppe, kes sellega tegelevad," ütles ta.

Nagu ikka, ei ole kõik teadlased aga ühel meelel. Sydney Ülikooli arheoloog Ian Gilligan väidab, et etnograafilised andmed ei kattu muistsete leidudega. "Jääaja käekujutistel on näha, et lühendatud on viiendat, neljandat ja kolmandat sõrme, pöial on aga puutumatu," kirjutas Gilligan. Tema sõnul viitavad sellised sõrmed hoopis külmakahjustusele.

Durhami Ülikooli arheoloogid arvavad aga, et tegemist on küll usuliste sümbolitega, kuid sõrmi ei lõigatud otsast. Pigem neid kas painutati nii, et saada vajalik kujutis või värviti osad sõrmed üle. Dale Guthrie Chicago Ülikoolist arvab üldse, et tegemist on laste naljaga.

Samas ei väida ka uurimuse läbi viinud teadlased, et tegemist on surmkindlalt just amputatsiooniga. "Me usume, et hüpotees on piisavalt tugev, et seda tõena käsitleda ning seega edasi uurida," kirjutasid teadlased.

Nende uurimistulemused avaldati teadusžurnaalis Journal of Paleolithic Archaeology.