Vene võimude sõnul on seadus vajalik, et tagada Venemaa veebiteenuste turvalisus ja iseseisvus, kriitikud aga väidavad, et seaduse vaba sõnastuse tõttu saab seda kasutada ka tsenseerimiseks.

Eelnõu autorite sõnul on initsiatiivi loomise põhjuseks USA presidendi Donald Trumpi retoorika - eelmisel aastal avaldatud USA küberkaitsestrateegia juhtis tähelepanu probleemile, et Venemaa on pikka aega küberrünnakuid korraldanud, kuid mingisuguseid sanktsioone sellele ei järgne.

Novembris kehtima hakkava seaduse kohaselt luuakse tehnoloogia, mis võimaldab internetiliiklust jälgida ning välisserveritest eemale juhtida. Nii ei saa kolmandad riigid Venemaa veebiliiklust jälgida ega info liikumist takistada.

Lisaks veebiliikluse välisserveritest eemale juhtimisele peab olema loodud võimekus ka võimalike ohtude jälgimiseks - sisuliselt tähendab see, et kogu veebiliiklus liigub läbi Venemaa julgeolekuteenistuse FSB, kes vajadusel saab välja selgitada, kes ja mida internetis levitab.

Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on seaduse vastu meelt avaldanud, teiste seas näiteks Human Rights Watch ja Reporters Without Borders. "Seaduseelnõu loob süsteemi, mis lubab võimudel teatud interneti osadele ligipääsu keelata," kirjutasid organisatsioonid ühisavalduses.

Märtsikuus kirjutas Vladimir Putin alla seadustele, mis lubavad inimesi vangistada ning trahvida juhul, kui nad on võimude suhtes lugupidamatust üles näidanud. Samuti on Venemaal käimas sõda valeuudistega.

Viimastel aastatel on Venemaa võimud takistanud ligipääsu opositsiooni veebilehtedele ja sisule, samuti on rakendatud sanktsioone digiettevõtetele, mis võimudega koostööd ei ole teinud. Nende seas on muuhulgas ka videoplatvorm Dailymotion, sotsiaalmeediarakendus LinkedIn ning krüpteeritud sõnumiäpp Telegram.