Maal elu lõpetav supernoovaplahvatus võib olla juba toimunud
ERR Novaator rääkis Tartu observatiooriumi teaduri Urmas Hauaga, kes avas Linnutee galaktikas toimuvate protsesside tausta. Haud võrdleb meie galaktikat vesinikku täis keedupotiga, kus tähed sünnivad, plahvatavad supernoovana, segavad gaase ja tekitavad erisuguse tihedusega gaasipilvi.
Haualt küsiti ka supernoovaplahvatuste kohta ning uuriti, missugust mõju need võiksid meie elule Maal omada. "Meie Maa peal selle kosmoseturbulentsi pärast muretsema ei pea, sest vesinikupilvede tihedus on niivõrd väike. Suure tihedusega vesinikupilvedes leidub kuni 100 aatomit kuupsentimeetris, mis on ju lähedane ideaalsele vaakumile," ütles Haud.
Samas tõdes ta, et me ei tea, millal järgmine supernoovaplahvatus aset leiab. "Arvestades kaugusi ja kiirguse lõplikku levimiskiirust, võib see juba juhtunudki olla, ainult meie veel ei tea," ütles ta.
