Supernoova muudab öö päevaks: taevasse ilmub „teine Päike“!
Kui hinge vaakuv punane ülihiidtäht Betelgeuse viimaks pauguga kaduvikku lahkuda otsustab, on Maa elanikel kahtlemata parimad kohad etenduse esireas.
Plahvatus kujuneb nii põgusaks ja eredaks, et ehkki Orioni tähtkujusse kuuluv täht paikneb meist 640 valgusaasta kaugusel, muudab see ometi meie ööd päevvalgeks ning mõne nädala jooksul jääb mulje, nagu oleks päevasel ajal taevas kaks Päikest.
Vaidlus käib veel vaid selle üle, millal kõik kirjeldatu täpselt juhtub.
Tähtede evolutsiooni mastaabis on Betelgeuse krahh ja läbipõlemine kõige lähema tuleviku küsimus, mis aga ei tähenda, et peaksite kohe tormama päikseprille ostma.
Lõuna-Queenslandi ülikooli füüsika vanemõppejõud Brad Carter väitis möödunud nädalal, et galaktilise ulatusega plahvatus võib toimuda juba enne 2012. aastat — või igatahes millalgi lähema miljoni aasta jooksul.
„Selle iidse tähe tuumas on kütus otsakorral,“ rääkis dr Carter Austraalia uudisportaalile news.com.au. „Seesama kütus on Betelgeuset säramas ja koos hoidnud. Kui kütus lõppeb, kukub täht sõna otseses mõttes kokku — kollapseerub —, ning see juhtub väga kiiresti.“
„See on tähe luigelaul, lisas ta. „Betelgeuse läheb pauguga lõhki, plahvatab, süttib põlema — lühikese, paari nädala pikkuse perioodi vältel ulatub meieni määratu helendus, mis järgmiste kuude möödudes tuhmub ning mida viimaks on väga raske üldse eristada.“
Hulk internetis laialt levinud viimsepäevateooriaid ühendab supernoovat Maiade kalendri ennustusega, mille kohaselt hakkavad viimsepäevapasunad huikama 2012. aastal. Mõned ennustused seostavad tähe nimetust Betelgeuse kuradiga.
Eksperdid aga kinnitavad, et isegi kui täheplahvatus meid lähemas tulevikus ees ootab, toimub see kõik ometi nii kaugel, et Maal pole suuremat häda karta.
„Kui täht pauguga lõhki lendab, täheldame me esmalt tillukeste osakeste — neutriinode — tihedat vihma,“ selgitas dr Carter. „Need lendavad Maast massiliselt läbi; kummalisel kombel vallandubki meie öötaevast silmnähtavalt valgustava supernoova energiast suurem osa hoopis osakestena, mis meie kehadest ja planeedist Maa täiesti kahjutult läbi kihutavad.“
Kui see aset leiab, kujuneb Betelgeuse supernoova seninähtuist kõige vaatemängulisemaks.
Praegu öötaeva ereduselt üheksas, Orioni tähtkujus ereduselt teine täht Betelgeuse särab oma naabrist Rigelist vaid õige veidi eredamalt.
Täht on iseäralikku punakasoranži värvi ning seda on öötaevas lihtne leida.
Kui Betelgeuse paikneks meie Päikesesüsteemi keskpunktis, ulatuks selle välispind kaugemale asteroidivööst; täht neelaks täielikult endasse nii Merkuuri, Veenuse, Marsi kui Maa.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!