Miks tulnukad meiega ei suhtle: tosin võimalikku seletust
Kus ja miks nad end siis meie eest peidavad? Siin on loetelu mõnedest võimalikest põhjustest, miks me tulnukatega kohtunud pole.
1. Neid polegi olemas. Nii ebatõenäoline kui see ka ei tundu, on siiski võimalik, et me oleme üksi.
2. Peale meie ei ole olemas ühtegi mõistuslikku eluvormi. (See punkt eeldab vaikimisi, et inimesi võib pidada mõistuslikeks.) Elu võib mujal küll olemas olla, kuid esineda ainult tillukeste mikroobide või kosmilises plaanis „vaiksete“ loomade kujul.
3. Mõistuslikel eluvormidel puudub arenenud tehnika. Astronoomid kasutavad taevalaotuse „pealtkuulamiseks“ raadioteleskoope. Kui võõr-eluvormid sel moel tabatavaid signaale ei tekita, polegi meil kunagi võimalik nende olemasolust teada saada.
4. Mõistuslikud liigid hävitavad end ise. Võimalik, et mõistuslikele liikidele on omane end hävitada näiteks massihävitusrelvade või keskkonnareostusega, või mõnel muul moel, mistõttu nad ei püsi kaua elus.
5. Universum pole eluks sobilik paik. Elu hävitamiseks planeetidel, mis sellele koduks on, piisab ühestainsast asteroidist, supernoovast, gammakiirguspurskest või protuberantsist.
6. Kosmos on suur. Ainuüksi Linnutee galaktika läbimõõt on 100 000 valgusaastat, mistõttu pole välistatud, et oletatavate mõistuslike võõreluvormide fokuseeritud signaalid, mille liikumisele on piiriks valguse kiirus, lihtsalt ei jõuagi meieni.
7. Me pole piisavalt kaua otsinud. Raadioteleskoobid, mis võõreluvormide saadetud signaale tabada suudavad, on olemas olnud ainult umbes 80 aastat. Võõraid eluvorme oleme nende abil leida püüdnud vaid ligikaudu 60 aastat. See on väga lühike aeg.
8. Me otsime valest kohast. Nagu nenditud, on kosmos tohutusuur. Piirkondi, milles võõrsignaale peilida saaks, leidub hulgaliselt. Kui meie antennid pole suunatud täpselt signaalide allikate poole, ei saagi me neid kuulda.
Kujutlege, et püüate sõbraga vestelda raadio vahendusel, millel on 250 000 000 000 jaama — teadmata täpselt, millist kanalit sõber kasutab. Tõenäoliselt peate enne vestluse alustamist kanaleid vahetama väga kaua.
9. Võõrtsivilisatsioonide tehnika võib olla liiga arenenud. Maal võib raadiotehnika olla suhteliselt levinud, ent kes ütleb, et kaugetel planeetidel pole ühiskonnad jõudnud oluliselt arenenumate levitehnikateni, mida me seni veel dešifreerida ei oska?
10. Keegi ei saadagi signaale välja. Samas võivad kõik teised tegelda signaalide pealtkuulamisega. Maal käivad ju asjad sisuliselt samamoodi. Kui välja arvata üksikud hädised katsed saata kitsastel sagedusribadel kosmilisse eetrisse võimsaid signaale, pole me enda olemasolu universumis kuigi laialdaselt reklaaminud.
Ja kui võõrtsivilisatsioonid kasutavad samasuguseid raadioteleskoope nagu meie Maal, pole meie raadio- ja telesaated tuvastatavad kaugemal kui 0,3 valgusaastat.
11. Maaga ühenduse võtmist välditakse. Meil Maal kehtivad teatud piirangud sellele, kuidas põliskultuuridega kontakti astuda tohib; võimalik, et samamoodi käitutakse meiegagi.
Pole välistatud, et kõrgelt arenenud võõrühiskonnad jõustavad rangelt reegleid, mille järgi on kontakti astumine lubatud ainult teatud arengutaseme saavutanud liikidega.
12. Tulnukad on juba siin, aga me ei tea seda. Vandenõuteoreetikuile meeldib see äärmiselt ebatõenäoline selgitus väga.
Pole siiski täiesti võimatu, et valitsusametkonnad varjavad tulnukate olemasolu üldsuse eest, või et võõrad mõistuslikud eluvormid on maskeerunud näiteks laborihiirteks…
