Sada aastat Vabadussõjast: asi algas sellega, et Lenin saatis väed Narvat vallutama

Bolševistliku Venemaa juht Vladimir Lenin jäi uskuma kohalike enamlaste liiga optimistlikke teateid ja käsutas Punaarmee Narvat vallutama ilma korraliku ettevalmistuseta.

Narvas tuli punastel peale kodumaale igatsevate Saksa sõdurite rinda pista ka Eesti Vabariigi esimeste sõjaväeüksustega, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Eesti kommunistid kiirendasid mõnevõrra kommunistliku Venemaa rünnakut Eestile. Nimelt levitasid nad väära luureinfot Saksa vägede lahkumisest ja tööliste ülestõusust Narvas. Sellega põhjustasid nad punaste enneaegse rünnaku juba 22. novembril, mis lõppes ründajate haleda kaotusega.

Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vācietis kirjeldas sellele eelnenud sündmusi ühes 1930. aastail valminud käsikirjas.

Põhjarinde juhataja olevat teatanud 21. novembri hommikul Vācietisele, et Petrogradi jõudnud andmete järgi olevat Narva Saksa vägede poolt maha jäetud. Vācietis käskis olukorra kontrollimiseks teostada lahinguluuret.

Keskpäeval helistas talle aga Vladimir Iljitš Lenin isiklikult ja teatas, et Petrogradi Nõukogu esimees Grigori Zinovjev on saanud infot, nagu oleks sakslased lahku­nud Narvast ja linn on tööliste kätes.

„Vaja on kiiresti aidata töölistel haaratud võimu hoida,“ rõhutas Lenin. Vācietis ütles seepeale, et ta on käskinud teha lahinguluuret, mis peab näitama Zinovjevi andmete usaldus­väärsust.

Lenin nõustus algul tema argumentidega. Kahe tunni pärast kutsuti Vācietis aga uuesti Lenini telefoniliini juurde ning Lenin teatas nüüd, et Zinovjev nõuab viivitamatut tegevust, kuna ka teistest kohtadest olevat saadud teateid, mis kinnitavad Saksa vägede kodumaale evakuatsiooni fakti.

Sellele lisas Lenin, et „seltsimehed eestlased nõuavad meie viivitamatut väljaastumist“.

Vācietis jätkab: „Kandsin Vladimir Iljitšile ette, et lahinguluure tulemusi pole veel toodud, ja ütlesin seejuures välja oma arvamuse, et kui Narva positsioonidel asuvad endiselt Saksa väed, siis vaevalt meil õnnestub Narvat hõivata, ennem tuleb arvestada vältimatu lüüasaamise võimalusega.“

Minuti järele mõelnud, vastas Lenin seepeale: „Las tuleb lüüasaamine. Käskige 7. armeel peale tungida!“

Vācietis andiski vastavad korraldused pealetungiks Narvale. Õhtul jõudsid välistaapi Serpuhhovisse lahinguluure tulemused, mis näitasid, et vastane kaitseb Narva jõge ja linna endistviisi, luurajate pihta avati tuli. Vācietis edastas sellegi teate Lenini sekretariaati.

Loe novembrikuu Imelisest Ajaloost, kuidas Vabadussõda saja aasta eest Narva all algas.