Mõnusad kasukad: jääaja inimesed riietusid soojalt ja elegantselt
Jääaja riided pidid kaitsma külma eest. Mitu uut leidu on teadlastele andnud hindamatu ülevaate jääaja rõivastusest. Neist nähtub, et tänu õmblusnõela tundmisele oskasime juba toona valmistada sooje ja täpselt mõõdu järgi õmmeldud kehakatteid, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
28 000 aastat tagasi tänasel Venemaal elanud mees oli riietatud nahktuunikasse, nahkpükstesse, nahkmokassiinidesse, pikka nahkkeepi ja mütsi, mille tagakülge ehtis 24 rebasehammast.
Kõik riided olid kaunistatud tuhandete mammutiluust voolitud helmestega – need olid aetud nöörile ja kinnitatud riietele sirgete ridadena. Teadlaste arvutuste järgi pidi umbes 3000 helme valmistamine ja kinnitamine võtma aega 2625 tundi.
Neandertallased ei käinud sugugi nii hästi riides. Erinevalt meist ei tundnud nad nõela ja ümbritsesid end seetõttu lohvakate keepidega.
Jääaja asulate tuleasemete juurest leitud mitmesuguste loomajäänuste põhjal tegid Kanada teadlased 2016. aastal kindlaks, et tõenäoliselt polnudki meie sugulastel sooje pealisrõivaid.
Meie asulatest on leitud hulganisti selliste karusloomade nagu ahmide, naaritsate ja jäneste luid. Nende nahkadest sai valmistada sooje tuulekindlaid jakke.
Neandertallaste asulatest on päevavalgele tulnud peamiselt hirvede, karvaste ninasarvikute jt suurulukite luid, kuid nende nahad ei paku külma eest tõhusat kaitset.
Loe novembrikuu Imelisest Teadusest lähemalt, milline nägi välja jääaja inimese igapäevaelu!
