Tuhat uut tuumapeaga tiibraketti: USA õhujõud andsid juba tellimuse sisse
USA lennuvägi sõlmis nii Lockheed Martini kui ka Raytheoniga 900 miljoni dollari suurused lepingud kaugmaa-täppisrakettide (ingl LRSO; long-range standoff missile) arendamiseks, mille vastu lennuvägi tahab välja vahetada oma iganevate õhustlastavate tuumarakettide tagavara.
Tegemist on 54-kuuliste kokkulepetega töötada välja uut tüüpi tuumapeaga tiibrakette pikamaapommitajate tarbeks. Mõni päev varem oli aga teatatud, et Boeing ja Northrop Grumman saavad omakorda lepingu kontinentidevaheliste ballistiliste rakettide edasiarenduseks.
Õhujõud kavatsevad osta tuhat kaugmaa-täppisraketti, et asendada nendega 1980. aastate algupoolel kasutusele võetud ja toonase kava kohaselt vaid kümnendi vältel ekspluateerimiseks mõeldud raketid Boeing AGM-86B. Uute kaugmaa-täppisrakettidega on plaanis varustada pommilennukid Boeing B-52, Northrop Grumman B-2 ja järgmise põlvkonna mudel Northrop Grumman B-21.
Lennuväe osutusel võtab relva arendamine aega vähemalt viis aastat. Konstrueerimis-, tootmis- ja arendusetapp algab 2022. aastal.
Esmasele projekteerimisetapile järgneb konkurss, milles peale jääb vaid üks tootja, kellelt oodatakse tootmise alustamist 2026. aastal. Õhujõudude globaalrünnakujuhatuse (ingl AFGSC; Air Force Global Strike Command) ülem kinnitas mullu USA seaduseandjatele, et LRSO-tüüpi kaugmaaraketid võetakse kasutusse 2030. aastaks.
Lepingute sõlmimine paistab olevat vankumatult fikseerinud LRSO-de rolli õhujõudude rekapitaliseerimiskavas. Kaugmaa-täppisrakettide kontseptsiooni on varem kritiseerinud endine kaitseminister William Perry, kes nimetas relva kongressi ees „ainulaadselt ebastabiliseerivaks“, kuid demokraatidest seadusetegijatel ei õnnestunud algatada kahepoolselt toetatud kampaaniat nende arendamise ja kasutuselevõtu vastu.
Õhujõud pole uut tüüpi tuumarelva kohta palju andmeid avaldanud, kuid võimalik, et LRSO-rakettide tegevusraadius jääb alla eelmise põlvkonna tiibrakettide omale, mis küündib rohkem kui 2400 kilomeetrini.
Tehnilise hoolduse nõuded seadsid relvasüsteemi üldpikkusele piirangud, mis annavad aimu sellest, milliseks kujunevad pommitaja B-21 sisemiste relva-aluste gabariidid ja kandemahud. Nende põhjal võib eeldada, et uus pommilennuk ei saa eelkäijast oluliselt suurem olema.
