Paljud pikad Euroopa mehed põlvnevad iidsetest mammutiküttidest
Bosnia ja Hertsegoviina mehed (keskmine pikkus 183,4 cm) kuuluvad maailma pikimate sekka. Ka naabermaades ehk Serbias ja Horvaatias on keskmisest pikemad mehed, mistõttu pole ime ehk seegi, et sealtkandist sageli tippkorvpallureid tuleb.
Tšehhi Masaryki ülikooli läbiviidud uuring vaatles pikki, noori Bosnia ja Hertsegoviina mehi ja leidis, et neil on tugev geneetiline side ülempaleoliitikumi mammutiküttidega. 70 protsendil Hertsegoviina, 63 protsendil Horvaatias asuva Dubrovniku ja 50 protsendil Bosnia ja Hertsegoviina keskosa meestest leidub unikaalne DNA-mutatsioon nimega I-M170. See kandub põlvest põlve Y-kromosoomiga.
Uurijad ütlevad, et I-M170 on tavapäraselt alati peetud Gravetti kultuuri pärandiks. Selle kultuuri inimesed elasid Balkanimaades ning Kesk- ja Ida-Euroopas umbes 31 000 eKr kuni 22 000 eKr. Need olid külmad ajad. 24 500 aastat tagasi jõudis viimase jääaja jääkilp oma suurima ulatuseni ja Balkani poolsaare kliima polnud mitte vahemereliselt mõnus ja soe, vaid väga külm. Balkani kandis oli metsane stepp.
Vanim proov, mis seda mutatsiooni sisaldab, on 33 000 aastat vana ning pärineb ühelt tänases Lõuna-Itaalias elanud mehelt.
Arheoloogiline leiumaterjal näitab, et Gravetti kultuuri mehed olid väga pikad. Juhtivuurija Pavel Grasgruber rõhutab aga, et „I-M170 pole spetsiifiline pikkusegeen.“ Pigem tähendab selle konkreetse geenimutatsiooni leidumine pikkades meestes, et kõik selle kandjad põlvnevad ühest kindlast väga pikast ammu elanud mehest.
Teine asi, mille poolest Gravetti kultuuri inimesed peale pikkuse tähelepanuväärsed olid, olid nende küttimisoskused. Nad olid hästi toidetud ja nälgisid harva, millest saab välja lugeda, et nad tarbisid palju tollaste suurte loomade ehk megafauna esindajate liha. See tähendab, et nende elupiirkonnas oli tõenäoliselt väike rahvastikutihedus ja palju suuri imetajaid, ütleb Grasgruber.
Võib eeldada, et osavad, pikad Gravetti mammutikütid pole aga mitte ainult Balkani poolsaare pikkade kossumeeste esivanemad, vaid nende järglasi on ka mujal, sest kultuuri esindajad ja nende järeltulijad liikusid edasi mööda muudki Euroopat laiali. Arvestades, et Eestiski on keskmine mehe pikkus Euroopa ja maailma kontekstis päris korralik (eelmise aasta seisuga 180,3 cm), ei saa välistada, et mõni nende järglane siinmailgi leidub.
