Tapvaimad tiibraketid - Tomahawk oli võimas küll, nüüd jääb parimatele kiiruselt alla
Venemaal tegeles Sergei Koroljov tiibrakettide väljatöötamisega juba 1930. aastatest, Saksamaal võeti aga kasutusele esmalt Robert Lusseri väljatöötatud lendav pomm V-1 ja seejärel Wernher von Brauni V-2, mõlemad aastal 1944. Jaapanlased said samal aastal valmis rakettmootoriga lennuvahendid MXY7 Ohka, mis vastase tabamiseks vajasid siiski surmaminejaid kamikazesid piloodi kohale. Külm sõda tõi aga juba kaasa tõelise võidurelvastumise ida- ja lääneblokkide vahel, kusjuures rakettide arendamine oli algusest peale tähtsal kohal.
Avavideo reastab tapvamaid tiibrakette tänases maailmas peamiselt tippkiiruse järgi, kuigi lennukauguselt jääb enamik neist Tomahawkidele alla. Veel kümmekond aastat tagasi domineeris Tomahawk täielikult sõjaolukorras, tänaseks on aga ameeriklased arendustöös veidi ajast maja jäänud. Tipptehnoloogilist Tomahawkide paremust hakkas sel sajandil tasandama venelaste, hiinlaste ja indialaste rakettide ülimuslik kiirus.
Niisiis alustame videos nähtava edetabeliga (on selge, et siia sobiks ka teisi rakette, mis ühel või teisel põhjusel siiski välja praagitud):
10. RGM-84 Harpoon (USA) - tippkiirus 864 km/h, lennukaugus 130 km
Kasutusel aastast 1977, tootjaks McDonnell Douglas. Laevade vastaseid tiibrakette on võimalik teele saata lennukitega (AGM-84), pealveelaevadega (RGM-84) ja allveelaevadega (UGM-84). Maksumus 1,1 miljonit eurot.
Kasutajaid praegu: Austraalia, Belgia, Brasiilia, Kanada, Tšiili, Taani, Egiptus, Saksamaa, Kreeka, Iraan, Indoneesia, Iisrael, India, Jaapan, Malaisia, Mehhiko, Holland, Pakistan, Poola, Portugal, L-Korea, Saudi Araabia, Singapur, Hispaania, Taiwan, Tai, Türgi, Ühendemiraadid, Suurbritannia, USA
9. BGM-109 Tomahawk (USA) - 890 km/h, 1600 km
Kasutusel aastast 1983, tootjaks McDonnell Douglas, nüüd peamiselt Raytheon. Ühiku hind 1,5 miljonit eurot. Tiibraketid stardivad eranditult laevadelt (nii pealvee- kui ka allvee-), varem kandsid ka tuumalõhkepäid, kuid need on tänaseks eemaldatud.
Kasutajad praegu USA, Suurbritannia
8. Storm Shadow ehk SCALP EG (Prantsuse-Itaalia-Briti) - 1000 km/h, 560+ km
Kasutusel aastast 2002, tootjaks MBDA (Aérospatiale-Matra Missiles (Airbus Group), Alenia Marconi Systems (Leonardo) ja British Matra BAe Dynamics (BAE Systems)). Maksumus 930 000 eurot. Rakett lastakse teele lennukitelt.
Kasutajaid praegu: Egiptus, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Katar, Saudi Araabia, Ühendemiraadid, Suurbritannia
7. SOM (Türgi) - 1153 km/h, 250 km
Kasutusel aastast 2012, tootjaks TÜBİTAK SAGE. Sobiks kanda ka hävitajaga F-35, sisaldab tipptasemel USA tehnoloogiat.
Ainus kasutaja praegu Türgi
6. Naval Strike Missile (NSM, Norra) - 1180 km/h, 290 km
Kasutusel aastast 2012, välja töötajaks Norra firma Kongsberg Defence & Aerospace, kohalik nimi raketil Nytt sjømålsmissil. Praegu jätkub arendus Raytheoni kaasabil.
Kasutajad praegu Norra, Poola, tellijad Malaisia, USA, Saksamaa
5. Hyunmoo-3 (L-Korea) - 1470 km/h, 1500 km
Kasutusel aastast 1990, tootjaks peamiselt LIG Nex1. Meenutab tugevalt Tomahawki, aga on oluliselt kiirem. Stardivad laevadelt või allveelaevadelt, armee variant aga roomikutega aluselt.
Kasutajad praegu: Lõuna-Korea armee ja laevastik
4. P-800 Oniks (Vene) - 3087 km/h, 600 km
Kasutusel aastast 2002, tootjaks NPO Mašinostrojenija, NATO koodi järgi nimeks SS-N-26 Strobile. Kergem variant P-800 Jahont.
Kasutajaid: Hizbullah (Liibanon), Indoneesia, Venemaa, Süüria valitsus, Vietnam
3. 3M-54 Kalibr (ka Klub, Vene) - 3400 km/h, 660 km
Kasutusel aastast 2012, NATO nimega SS-N-27 Sizzler, tootjaks Novator Design Bureau. Tegelik lennukaugus võib küündida isegi 2600 kilomeetrini. Peamiselt lastakse teele laevadelt või allveelaevadelt.
Kasutajad: Venemaa, Alžeeria, India, Vietnam, Hiina, Iraan
2. YJ-18 (Hiina) - 3500 km/h, 540 km
Kasutusel aastast 2015, jäljendab Vene raketti 3M-54 Kalibr.
Kasutajaks nähtavasti vaid Hiina
1. BrahMos (India-Vene) - 3700 km/h, 500 km
Kasutusel aastast 2006, teele saadetav pealvee- ja allveelaevadelt, lennukitelt ja maa pealt. Toodetud Vene NPO Mašinostrojenija ja India DRDO koostöös. Maksumus tükk 2,6 miljonit eurot.
Kasutajad praegu: India laevastik ja armee, Venemaa laevastik ja õhujõud