Kummalisi ja seletamatuid nähtusi tähistaevas: Fermi mullid
See olnuks kummaline ka juhul, kui nood kolme miljoni kilomeetrise tunnikiirusega laienevad mullid olnuksid kontsentrilised, s.t paiknenuks teineteise sees, keskpunktiga galaktika tuumas. Kuid ei — kaks määratusuurt kera hõljuvad kumbki pealtnäha tühja punkti kohal ülal- ja allpool Linnutee keskmes asuvat musta auku. Mullid asuvad tihedalt teineteise kõrval, puutudes galaktika südames kokku ja moodustades jämeda liivakella kujutise. Kogu struktuur näeb välja nagu number kaheksa (või teise nurga alt vaadates nagu lõpmatusemärk).
Seda, mis täpselt nn Fermi mulle tekitab, ei tea keegi. Mõned teadlased oletavad, et gammakiirguskerad võivad endast kujutada järellainetust, mida tekitab tähtede neeldumine galaktika tuumas asuvasse musta auku. Teised arvavad, et need on hoopis jäljed Linnutee keskmes toimuvast tormilisest täheloome-protsessist.
Ehkki sarnaseid struktuure on täheldatud ka teiste täheparvede juures, oli 2010. aasta vaatlus esimene kord, mil nähtust märgati meie kodugalaktikas. Tänu sellele on meil võimalik seletamatut ilmingut eriti lähedalt uurida.
USA-s Marylandi osariigis Baltimore’is tegutseva kosmoseteleskoobiteaduste instituudi Space Telescope Science Institute teadlase Andrew Foxi ja tema Ameerika Ühendriikide, Itaalia ja Austraalia kolleegide vaatlused Hubble’i teleskoobi universumi struktuuri uuriva spektrograafiga COS (ingl Cosmic Origins Spectrograph) andsid mullide kohta huvitavaid uusi teadmisi.
Näiteks selgus, et gaas kummagi mulli meiepoolses küljes liigub Maa poole, gaas mulli kaugemas servas aga Maast eemale. Galaktika keskmest tulvava gaasi kiiruseks mõõdeti kolm miljonit kilomeetrit tunnis.
Vaatlused näitasid, et gaas sisaldab räni, süsinikku ja alumiiniumit, mis annab mõista, et see on rikastatud tähtede tuumades tekkivate raskete elementidega ning kujutab endast tõenäoliselt tähetekkeprotsesside jääknähtust.
Gaasiliste mullide keskmine temperatuur ulatub hinnangute järgi umbes kümne miljoni kraadini.
Suurem osa teadlaseid oletab nüüd, et miljonite aastate eest pidi aset leidma mingisugune võimas kosmiline sündmus. Näiteks võis täheparve tuumas asuv must auk neelata korraga endasse ülisuure — meie Päikese massist sadu või isegi tuhandeid korda suurema — hulga gaasi ja tolmu. See on aga siiski vaid üks hüpoteesidest. Fermi mullide saladus on jätkuvalt lahendamata.
