Koletuslik gammasähvatus pani teadlased nõutult kukalt kratsima
Selle aasta aprillis Fermi gammakiirteteleskoobi poolt registreeritud rekordilised 20 tundi kestnud ülivõimsa gammakiirte purske vältel kogutud andmete analüüs näitab, et osade Maani jõudnud valgusosakeste kantav energia oli kaugelt kõrgem, kui tüüpiliste gammasähvatuste selgitamiseks loodud teoreetiline raamistik ennustab.
Kui 1960. aastate lõpus olid gammasähvatused teadlaste jaoks veel piisavalt eksootilised, et USA teadlased pidasid neid esialgu Nõukogude Liidu tuumakatsetusteks, siis tänapäeval registreeritakse neid keskmiselt kord päevas.
Gammakiirte pursete käigus vallandub rohkem energiat kui ükskõik millise teise tänapäeva universumis aset leidva protsessi käigus. Päikesest kümneid kordi suurema massiga tähtede huku käigus kiiratakse tavaliselt mõne sekundi vältel rohkem valgusosakesi kui terve ülejäänud galaktika peale sama ajaga kokku.
Maal elavate elusorganismide õnneks leiab neist valdav osa aset miljardite valgusaastate kaugusel.
