NELJA AASTAGA ISESEISVAKS: 1991 - veresaun Vilniuses, hinnaralli, Moskva putš
Kas Eesti Komitee tõesti ajas 1991. aastal vaid vimma, segades Savisaare valitsust iseseisvuse ehitamisel? Tõsi on see, et 1991. aasta lõpus ehitati Eesti Vabariiki juba ühiselt, koostööga Põhiseaduse Assamblees, mis kirjutas meie riigile praeguse põhiseaduse. Ja põhiseaduslik riigivõim taastati 1992. aastal.
[Hea lugeja, kui sa osalesid mõnel toonastest üritustest ja sul on olulist informatsiooni lisada, palun kommenteeri artikli all, või saada teave autorile heiki.suurkask@delfi.ee]
1991
JAANUAR:
1991. aastast on Eestil jälle iseseisev riigieelarve. Jõustus Eesti kohalik maksusüsteem. Aasta alguses kallinesid rongipiletid, toimus ka üleliiduline hulgihindade reform. 5. jaanuarist kallinesid Eestis piimatooted. Seejärel ka tööstuskaubad.
1. jaanuaril sai rajoonilehest "Edasi" juba päevaleht "Postimees".
7. jaanuaril toodi Eestisse täiendavalt nõukogude sõjaväelasi, väidetavalt sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaid püüdma, Balti Riikide Nõukogu protestis selle vastu. Leedus hakkas armee järjest teravamaid ultimaatumeid esitama.
12. jaanuarist arutati hinnatõuse ka uues ülemnõukogu hinnakomisjonis. Hinnaralli peatamiseks pole sellest mingit abi.
13. jaanuaril korraldas Nõukogude armee veresauna Vilniuses, surma sai 14 inimest, vigastada 702. Riias hakati püstitama barrikaade. Jeltsin saabus Tallinna, kus koostati Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa ühisavaldus üksteise suveräänsuse tunnustamisest. Eestis moodustati Erakorraline Kaitsenõukogu (Rüütel, Savisaar, Nugis).
14. jaanuaril alustas OMON Riias relvastatud rünnakuid barrikaadide kaitsjate vastu. Esimene hukkunu 16. jaanuaril: Roberts Mūrnieks.
15. jaanuaril toimus impeeriumimeelsete miiting Toompeal, süüdistati Eesti valitsust hindade tõusus. Eesti valitsusele esitati 24-tunnine ultimaatum, alustati jälle protestistreike üleliidulistes tehastes. Dvigateli juures korraldati veidraid plahvatusi. Ultimaatumile küll veriseid samme ei järgnenud.
20. jaanuaril verised sündmused Riias, OMON-i rünnakus Läti siseministeeriumile sai surma kaks politseinikku, üks koolipoiss ja kaks kaamerameest, veel 11 inimest sai rünnakus vigastada. Moskvas 100 000 osavõtjaga poolehoiumiiting Balti riikidele.
21. jaanuaril Moskvas Rüütli-Gorbatšovi kohtumine, Moskva lubadus Eestis jõudu mitte kasutada.
22. jaanuaril nn Pavlovi rahareform: NSV Liidu peaministri Valentin Pavlovi algatusel korjati käibelt ära suurema nimiväärtusega rublad, väidetavalt spekulatsiooni vähendamiseks, tegelikult kaotasid paljud pensionärid oma padjaalused säästud. Reform viidi läbi ka Eestis, kuna me olime osa ühisest rublatsoonist.
23.-30. jaanuaril impeeriumimeelsete korraldatud streigid Tallinnas ja Narvas.
31. jaanuaril ülemnõukogu otsus korraldada 3. märtsil iseseisvusreferendum, et ennetada 17. märtsi üleliidulist referendumit NSV Liidu säilitamiseks. Päev hiljem kutsuvad Eesti Komitee ja Läti Komitee üles boikoteerima mõlemaid referendumeid, milles osalevad okupeeriva riigi ehk NSV Liidu kodanikud.
VEEBRUAR:
Veebruari alguses Interliikumise 2. kongress Kohtla-Järvel, Jevgeni Koganist saab ametlikult liikumise esimees.
4. veebruaril Island tunnustas ametlikult Leedu iseseisvust. 21.-22. veebruaril Savisaare visiit Islandile.
9. veebruaril Leedu iseseisvusreferendumil toetas iseseisvust 93,2 protsenti Leedu elanikest.
26. veebruarist 1. märtsini osalesid Balti riikide juhid Põhjamaade Nõukogu istungil. Põhjamaadest olid saanud Balti riikide suurimad toetajad.
MÄRTS:
1. märtsil jõustus politseiseadus, miilits reorganiseeritakse ümber politseiks siseminister Olev Laanjärve juhtimisel. Kuritegevus on juba 1991. aastal oluliselt suurenenud.
3. märtsil osales Eesti iseseisvusreferendumil 82,86 protsenti registreeritud (NSV Liidu) kodanikest ehk 948 130 inimest, iseseisvuse poolt oli nendest 77,83 protsenti, vastu 21,43 protsenti. Lätis hääletas iseseisvuse poolt 74,9 protsenti.
Suurem vastuhäälte hulk oli otseselt seotud sellega, et kogu venekeelsel elanikkonnal (kellel polnud õigusjärgset Eesti või Läti kodakondsust) oli ikka veel hääleõigus. Boikotiüleskutsed olid selgelt ebaõnnestunud.
14. märtsil loodi Eesti Komitee kodakondsuse amet, mille juhiks 3. juunil sai Enn Seppel. Järgmiseks aastaks oli isikutunnistusi väljastatud juba 50 000 ja need kinnitasid isiku õigusjärgset Eesti Vabariigi kodakondsust. Savisaare valitsus ja ülemnõukogu esialgu neid dokumente ei tunnistanud. Alles aasta lõpus leitakse kompromiss.
16. märtsil Eesti Kongressi 4. istungjärk, nõutakse Taastava Kogu valimisi, et tegelikult põhiseaduslikku riigivõimu taastama hakata. Eesti Kongressi üleskutsed jäävad siiski vastukajata. Taastava Kogu ideest ei saagi kunagi asja.
17. märtsil üleliidulisel referendumil toetas 77,8 protsenti NSV Liidu elanikest NSV Liidu edasikestmist. Balti riigid boikoteerisid seda, kuigi osades, peamiselt venestunud piirkondades siiski viidi valimised ka Eestis läbi. Eestis osales 222 000 inimest, kellest 95,4 protsenti toetasid NSV Liidu edasikestmist.
23.-24. märtsil Paides toimunud maapäeval loodi ametlikult Eesti Maaliit parteina. Taustaks peamiselt endine kolhoosnike liikumine. Esimeheks Arvo Sirendi.
27. märtsil Ülemnõukogus kiideti heaks rahareformi kavad. Loodi rahareformi komitee: peaminister Savisaar, Eesti Panga president Rein Otsason, liige Siim Kallas.
29. märtsil Rüütli ja Meri kohtumine president George Bushiga Washingtoni Valges Majas. Bush meenutab avasõnades ka seda, et Meri sodis eelmine kord ta gloobust.
Märtsist oli Eesti valitsuse esindajaks Vene NFSV-s Jevgeni Golikov.
APRILL:
2. aprillil üleliidulise hinnareformi esile kutsutud ulatuslik hinnatõus, kallimaks läheb enamik kaupadest. Elanikkonnale lubatakse kompensatsiooni, mis pole küll piisav. Järjekorrad toidukaupluste uste taga pikenevad veelgi.
8. aprillil nimetati Kodukaitse ülem Andrus Öövel piirikaitseameti peadirektoriks. Kodukaitse liikmed leiavadki rakendust pigem piirivalves.
15. aprillil võttis ülemnõukogu vastu pensioniseaduse.
17. aprillil rajati Tallinnas Jaan Tõnissoni instituut.
17. aprillil moodustati ülemnõukogud vabariiklaste fraktsioon, 6 liiget, esimees Heino Kostabi.
Keskmine palk Eestis aprillis 625 rubla (1990. aasta oktoobris oli veel 298 rubla). Pension tõstetakse 1. mail 115 rublani (seni 100 rubla).
MAI:
8. mail Savisaare uus kohtumine USA president George Bushiga.
25. mail Eesti Kongressi 5. istungjärk. Nõuti põhjalikku omandi- ja maareformi, ühtlasi kuulutati, et Eesti Kongress ei lõpeta tööd enne iseseisvuse tegelikku taastamist.
25. mail kaitseliidu keskkogul Raplas jõustati 1931. aasta põhikiri. Taotleti eksiilvalitsuselt Manivald Kasepõllu kaitseliidu ülemaks kinnitamist.
Mais-juunis algasid üleliidulise miilitsa eriüksuse OMON-i vägivaldsed rünnakud Eesti piiripunktidele, 14. juunil sai Iklas ka kolm piirivalvurit vigastada.
JUUNI:
12. juunil võttis ülemnõukogu vastu omandireformi aluste seaduse (ORAS), mis näeb ette ebaseaduslikult ära võetud omandi tagastamist õigusjärgsetele omanikele. Algas suurem töö omandireformi läbiviimisel. Õigusjärgsed omanikud said vara enamasti tagasi, kuigi nn sundüürnikud kujunesid edaspidi poliitiliseks probleemiks.
JUULI:
1. juulist hakkasid kehtima turuhinnad põllumajandussaadustele, samas on toodang juba oluliselt vähenenud. Kadus riiklik kokkuostusüsteem. Riikliku kontrolli all veel vaid elektrienergia hind, üürid ja ühistranspordi hinnad. Kehtestatud miinimumpalgaks 200 rubla.
2. juulil otsustab Narva volikogu likvideerida tollipunktid majanduspiiril. Puhkes vastasseis valitsusega.
3. juulil avati lennuliin Tallinn-Budapest, 6. juulil ka Tallinn-Frankfurt.
12. juulil Paides peetud Kaitseliidu keskkogu taasjõustas 1934. aasta kodukorra. KL propagandapealikuks määrati Jaak Mosin.
23. juulil nõudsid Narva, Sillamäe ja Kohtla-Järve võimud Kirde-Eestile eristaatust.
30. juulil kohtusid Kodukaitse ülem Andrus Öövel ja Kaitseliidu ülem Manivald Kasepõld, üksmeelt ei saavutatud, kuigi edasine koostöö osutus siiski võimalikuks.
31. juulil mõrvas OMON Leedus Medininkai piiripunktis seitse piirivalvurit.
AUGUST:
7.-8. augustil käis Vladimir Žirinovski Tallinnas venekeelseid jõude toetamas.
11. augustil Eesti Komitee ja Läti Komitee ühisavaldus nn kodakondsuse nullvariandi (mida propageerisid Rahvarinded) vastu.
16. augustil kutsus Gorbatšov ka Balti riike 20. augustiks Novo-Ogorjovosse liidulepingut sõlmima. Eesti osa võtta ei kavatse.
19. augustil putši algus Moskvas, ka Eestis on näha aktiivset sõjavägede koondamist.
20. augustil saabus Pihkva õhudessantdiviisi kolonn läbi Eesti Tallinnasse, siin hargnedes kohalikesse sõjaväeosadesse. Kaitseliit ja Kodukaitse üritavad olulisi objekte kaitse alla võtta, kuigi relvi peaaegu, et ei ole.
Ülemnõukogu võttis kokkuleppel Eesti Komitee esindajatega vastu iseseisvusdeklaratsiooni, mis näeb ka Põhiseadusliku Assamblee loomist võrdselt Ülemnõukogu ja Eesti Komitee esindajatest.
22. augustil lahkus dessantväelaste kolonn Eestist. Valitsus asus tagandama putši toetanud liidutehaste direktoreid. Island tunnustas esimesena Eesti iseseisvust, järgnesid teised Põhjamaad.
23. augustil riigistas valitsus liidutehased, raudtee ja laevanduse. Valitsuse eriesindajana saadeti Ida-Virumaal korda looma Tiit Vähi. NLKP-meelse EKP tegevus keelustati, senise EKP keskkomitee hoone eest võeti maha Lenini kuju. Edaspidi tekkis küll vaidlus kommunistliku partei varade kuuluvuse üle. EKP keskkomitee hoone anti hiljem välisministeeriumile.
24. augustil tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust.
24-25. augustil ERSP neljas suurkogu Tartus. Esimehena jätkab Lagle Parek, juhatusse valiti Jüri Adams, Ants Erm, Avo Kiir, Mati Kiirend, Tiit Madisson, Viktor Niitsoo, Eve Pärnaste, Vardo Rumessen, Vello Salum, Robert Vill.
25. augustil keelustas valitsus interliikumise, TKÜN ja töölismalevate tegevuse. Prantsusmaa tunnustas Balti riikide iseseisvust.
26. augustil taasavati Tallinnas Rootsi saatkond.
Samal ajal püüdis Kaitseliit blokeerida KGB peakorterit Pagari tänaval, et takistada dokumentide väljaviimist, paraku polnud volitusi enamaks kui ainult vaatlemiseks.
27. augustil teatas Kalle Elleri juhitav rahvuslik kaitsealgatuskeskus, et hakkab juba formeerima Eesti kaitseväge, paraku puudus neil selleks igasugune kandepind.
27. augustil moodustasid venekeelsed saadikud ülemnõukogus Kodanikuleppimuse saadikurühma, 11 liiget, esimees Vitali Menšikov.
30. augustil Prantsuse välisminister Roland Dumas Tallinnas.
30. augustil oma keskkogul Otepääl ütles Kaitseliit lahti Kalle Elleri tegemistest.
SEPTEMBER:
2. septembril taastas USA diplomaatilised suhted Balti riikidega. Nende liitmist NSV Liidu külge polnud USA kunagi tunnustanud.
3. septembril ülemnõukogu otsus EV kaitsejõudude moodustamisest. Tegelike sammudeni jõutakse küll alles kaks kuud hiljem.
3. septembril loodi ülemnõukogus ka saadikurühm "Koostöö ja võrdõiguslikkus," 10 liiget, esimees Pavel Panfilov. Augustis olid selle liikmed aktiivselt putši toetanud.
4. septembril tunnustas Ülemnõukogu presiidium Kaitseliitu juriidilise isikuna.
4. septembril Savisaare-Bakatini leping lõpetab KGB tegevuse Eestis, määratakse erikomisjon seda korraldama. Lõpptähtajaks KGB sulgemisele seatakse hiljem 1. detsember.
6. septembril tunnustas ka NSV Liidu riiginõukogu Balti riikide iseseisvust.
7. septembril Eesti Kongressi 7. istungjärgul valiti 30 liiget põhiseaduslikku assambleesse, enim hääli said Jüri Adams (189), Rein Taagepera (166), Hain Rebas (162), jne. Ka ülemnõukogu hiljem valitud teise poole seas oli 15 Eesti Kongressi saadikut.
8. septembril Tallinna lauluväljakul kontsertmiiting “Vabaduse Laul”.
9. septembril valiti ülemnõukogus ülejäänud 30 põhiseadusliku assamblee liiget, enim hääli said Vladimir Lebedev ja Arnold Rüütel, Peet Kask ja Kalju Koha.
10. septembril tõsteti alkoholiaktsiisi, kuid kütuseaktsiis jäeti samaks. Bensiinikriis oli juba alanud.
10. septembril võeti Eesti Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise liikmeks.
10. septembril kuulutas Eesti Komitee nn kodakondsuse nullvariandi (Ülemnõukogu oleks andnud kodakonduse kõigile siin elanud NSV Liidu kodanikele) rahvuslikuks reetmiseks. Lõplikult lükkas nullvariandi tagasi 1992. aastal toimunud põhiseaduse rakendamise rahvahääletus.
12. septembril tühistas Ülemnõukogu okupatsiooniaegsed Eesti riigipiiri muutmised, andes järele Eesti Kongressi nõuetele.
13. septembril alustas tööd Põhiseaduslik Assamblee, mis edaspidi kannab küll nime Põhiseaduse Assamblee, esimeheks Tõnu Anton, aseesimeesteks Lauri Vahtre ja Ülo Uluots.
14. septembril USA riigisekretär James Baker Tallinnas.
17. septembril võeti Eesti, Läti ja Leedu ÜRO liikmeiks. Peaassambleel kohal ka Eesti esindus, koostöös New Yorgis järjepidevalt tegutsenud peakonsulaadiga. Eesti iseseisvuse taastamist oli tunnustanud juba 86 riiki. New Yorgi peakonsul Ernst Jaakson nimetati Eesti Vabariigi esimeseks erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides ning alaliseks esindajaks ÜRO juures.
18. septembril taastati Eesti liikmestaatus Rahvusvahelises Olümpiakomitees. Juba 1992. aasta taliolümpial on Eesti oma koondisega jälle kohal.
18. septembril sai Rein Otsasoni asemel Eesti Panga presidendiks Siim Kallas. Rahareformi komitee jäi kaheliikmeliseks (Savisaar ja Kallas).
20. septembril kinnitas Kaitseliidu keskkogu keskjuhatuse liikmeteks järgmised isikud:
- Manivald Kasepõld
- Heldur Toomet
- Tiit Vohta
- Hannes Toomsalu
- Aivar Pajupuu
27. septembril Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (Enn Tarto), Eesti Kristlik-demokraatlik Erakond (Aivar Kala), Eesti Kristlik-demokraatlik Liit (Illar Hallaste) ja Vabariiklaste Koonderakond (Leo Štarkov) lõid ühise valimisliidu Isamaa. Põhiseaduse väljatöötamise sihiks olid juba selgelt Riigikogu valimised lähemas tulevikus (1992. aasta sügisel).
OKTOOBER:
1. oktoobril lasti käibele jälle Eesti postmargid.
2.-4 oktoobrini oli Eestis Eesti Komitee kutsel ringreisil XIV dalai-laama Tenzin Gyatso. Eesti välisministeerium visiidi korraldamises ei osalenud, küll õnnestus dalai-laamal kohtuda ülemnõukogust Ülo Nugise ja Indrek Toomega.
11. oktoobril võttis põhiseaduse assamblee edasise arutelu aluseks Jüri Adamsi esitatud põhiseaduse eelnõu.
12. oktoobril asutati Rahvarinde tuumiku baasil Eesti Rahva-Keskerakond (1993. aastast Eesti Keskerakond). 204 asutajaliiget. Esimees Edgar Savisaar.
17. oktoobril võttis ülemnõukogu vastu maareformi seaduse, mis jättis kolhoosikorra likvideerimise kohalike omavalitsuste ülesandeks, juba detsembris taunib Eesti Komitee erastamisega seotud korruptsiooni. Rahvasuus läks sel ajal erastamise asemel käibele sõna ärastamine, taustaks küll ka hoogustunud riigiettevõtete kinkimine nende juhtidele.
24. oktoobril anti NSVL riigipanga Eesti vabariiklik pank üle Eesti Panga alluvusse. Lõpetas tegevuse 1. jaanuaril 1992. Kogu raharinglus on nüüd Eesti Panga kontrolli all.
26. oktoobril loodi Memento baasil Õigusvastaselt Represseeritute Rahvuslik Erakond, esimees Elmut Laane.
30. oktoobril sai ametiühingute keskliidu juhiks Raivo Paavo.
31. oktoobril algas kaitsevägede tegelik taastamine peastaabi ülema Ants Laaneotsa juhtimisel.
NOVEMBER:
9. novembril lasti tubaka hinnad vabaks.
Novembris külastas Eestit esimene Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) missioon. Arutati ka üleminekut oma rahale.
16. novembril sai Heldur Toometi asemel kaitseliidu staabiülemaks Johannes Kert. Kaitseliidu keskkogul teatas Ants Laaneots, et piirikaitseamet koos kodukaitsega jäetakse välja loodavast riigikaitsesüsteemist, seega kaitsejõudude ehitamine algas suures osas just kaitseliidu baasil. Alates 20. novembrist suunati Kert, Jaak Mosin ja Kaitseliidu ajaloopealik Juhan Algus juba Võrusse Meegomäele Kuperjanovi pataljoni formeerima. Ajateenijate kutsumine algas aprillis 1992.
21. novembril tunnustas ülemnõukogu presiidium lõpuks Eesti Komitee isikutunnistusi ametlike dokumentidena, kuigi oli väljastama hakatud juba ka Eesti Vabariigi passe.
DETSEMBER:
1. detsembril loodi Aerofloti Eestisse jäänud varade baasil lennufirma Estonian Air.
3. detsembril loodi ülemnõukogus eraldi Maaliidu fraktsioon, 7 liiget, esimees Arvo Sirendi.
8. detsembril toimus Eesti Koonderakonna asutav kongress, esimeheks valiti Jaak Tamm, juhatusse Heido Vitsur, Vladimir Galkin, Aksel Treimann, Peeter Lorents, Koit Kaaristo, Ülo Pärnits, Ülo Vooglaid ja Riivo Sinijärv. Nn "kuue ministri erakond" otsustas nädal hiljem valitsusest lahkuda. Savisaare valitsus langes jaanuaris 1992.
Minskis moodustati Sõltumatute Riikide Ühendus.
9. detsembrist pandi rahareformi alused paika. 24. detsembril kehtestati ajutised valuutareeglid üleminekuks omale rahale. Rahareformini jõutakse 1992. aasta juunis.
21. detsembril avalikustati Eesti Vabariigi uue põhiseaduse eelnõu, see jõustus pärast rahvahääletust 29. juulil 1992.
21. detsembril lakkas eksisteerimast Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit.
Aasta jooksul läks elu Eestis 6,29 korda kallimaks, samas kui Eesti elas üle tõsise majanduslanguse. Rängim kriis toidukaupadega varustamisel oli oktoobrist jaanuarini 1992.
