Tont-teab-mitmes lahing Fallujah linna pärast (ikka ja jälle Iraagis)

Fallujah on ametlikult 330 000 elanikuga linn Iraagis Bagdadist 69 km läänes. Tegemist oli linnaga, kus ameeriklastel jäi 2003. aastal Saddam Husseini üle sõjaline võit võtmata, vahepeal on maha peetud neli lahingut linna pärast ja 13 aastat hiljem tuleb hakata järjekordselt linnast Islamiriiki välja ajama.

Fallujah (ehk araabiapäraselt al-Fallūjah) on Iraagis tuntud kui mošeede linn - seal oli veel 15 aastat tagasi ligemale 200 pühakoda, kus mullad sunniitidest araablastele jutlusi pidamas. Kui 1941. aastal Briti väed saavutasid Fallujah lahingus Iraagi vägede üle võidu ühe kuu kestnud omavahelises sõjas, oli Fallujah veel ligemale 10 000 elanikuga väike asula, kuid hakkas kasvama seda enam, mida rohkem naftatulud Iraaki valgusid.

Eriti oluliseks muutus linna Saddam Husseini despootliku võimu ajal (1979-2003), kuna terve rida juhtivaid tegelasi ainuvalitsevas Baath-parteis oli sellest linnast pärit, linna elanikud võlgnesid oma töökohtade eest tänu just võimule, kes laskis linnas tööstust (sh ka keemiarelvatööstust) arendada. 1991. aasta Lahesõjas olid linnaelanikud kahtlematult raevu täis, sest kehva luureinfo tõttu tabasid USA õhurünnakud just linnas asunud turuplatse, nõudes sadade tsiviilelanike elu.

Kuid 2003. aastal jäi USA-s linnas sõjaline võit võtmata - Saddamile lojaalsed võitlejad jätsid oma positsioonid ameeriklaste lähenedes ja kadusid põranda alla, raskemat relvastust hüljates. Õiget lahingut linn ei pakkunudki. Kuid endiste Saddami-võitlejate - fedajeenide - jaoks avanes kohe uus turg. Nüüd asus neid värbama põrandaalune rühmitus, millest kasvas välja Iraagi al-Qaida ja sellest juba aastaid hiljem Islamiriik, juhituna isehakanud kaliifi Ibrahim poolt.

Fallujah vang

• Kuigi tänane "kaliif Ibrahim" (sünninimega Ibrahim Awad Ibrahim al-Badri ja võitlejanimega Abu Bakr al-Baghdadi) on teadaolevalt sündinud Samarra lähistel, langes ta just Fallujah linnas 2004. aasta veebruaris ameeriklaste kätte vangi ja vabanes kümme kuud hiljem veel vihasema võitlejana kui ta enne oli.

Esimene Fallujah lahing

Esimene Fallujah lahing tuli ameeriklastel maha pidada just aprillis-mais 2004, kui põranda all tegevust arendanud Iraagi islamiarmee (peamiselt Saddami-lojalistid) liidus al-Qaida ja teiste välismaiste võitlejatega alustas linnas mässu ja ameeriklased olid sunnitud sisuliselt linna neile üle andma. Surma sai 27 USA sõdurit ja üle 800 iraaklase, kuid islamistliku vastupanuliikumise jaoks kujunes see võidupeoks.

Teine Fallujah lahing

Teine Fallujah lahing peeti maha sama aasta novembris-detsembris, nüüd juba USA, Briti ja Iraagi armeede ühiseoperatsioonina, mis kujunes sisuliselt USA merejalaväe suurimaks linnalahinguks pärast Vietnami sõda. Hukkus 95 ameeriklast, neli britti ja kaheksa Iraagi armee sõdurit, vastaste poolel sai aga surma kuni 1500 mässulist. Mošeedest umbes 60 sai purustusi, viiendik linnast oli hävinenud, Punase Risti arvestusel hukkus 800 tsiviilelanikkuja mõne aja oli ka sealne elanikkond sisuliselt pagulaste staatuses. Linn tühjendati ajutiselt elanikest, seega ka mässulistest. Kuid juba 2005. aasta suvel olid al-Qaida pommirünnakud linna tänavapildis tagasi.

Propagandasõja lahing 2005

• Fallujah kujunes aga ameeriklaste lüüasaamiseks propagandasõjas. Kuigi linnas oli juba Saddam Husseini ajal toodetud keemiarelvi, levis ülemaailmselt dokumentaalfilm, mis süüdistas kohalike laste sünnidefektides valge fosfori kasutamist ameeriklaste poolt. Valge fosfor on mõeldud tavaliselt pommirünnakute ajal linna valgustamiseks, aga pole kahtlust, et ta inimeste tervisele ka hästi ei mõju. USA eitas valge fosfori kasutamist, kuid oli lõpuks sunnitud seda siiski tunnistama.
• Aga itaallaste tehtud dokumentaalfilm "Fallujah, varjatud massimõrv" 2005. aastast (mida ka Eesti televaatajad näinud), kujunes selgelt tööriistaks vana Saddami-aegse propagandamasina käes. Samasuguseid kaadreid oli näidatud juba Iraagi-Iraani sõjas, meenutavad paraku selgelt pilte Kurdistani keemiarünnaku aladelt 1988. aastal ja on üsna kindel, et sünnidefekte Fallujah lastes (kui need üldse lavastatud ei olnud) pidi tekitama märksa tõsisem keemiarelv kui valge fosfor.

Kolmas Fallujah lahing

Septembrist 2006 kuni jaanuarini 2007 pidid ameeriklased maha pidama juba kolmanda Fallujah lahingu, üritades terroriste linnast välja tõrjuda, nõrgestades küll al-Qaidat, aga lõplik võit jäi ikka saavutamata ja 2007. aasta sügisel anti operatsioonid seal üldse Iraagi valitsusarmeele üle.

Neljas Fallujah lahing

Igatahes, nüüd, kui Iraagi al-Qaida asemel loodud Islamiriik (mida kahe provintsi tõttu al-Iraq ja al-Sham teatakse ka kohaliku nime all ISIS) jaanuarist 2014 alates jälle Fallujah linnas täit võimu omab, on propagandakaadrid unustatud, Iraagi valitsusväed lihtsalt põgenesid linnast, hüljates ka relvastuse. Jaanuaris 2014 peeti maha seega neljas lahing Fallujah's, mille võitis Islamiriik. Ja tänase päevani on Fallujah seega "kalifaadi" võimu all.

Viies Fallujah lahing

Nüüd, kaks aastat hiljem on Iraagi valitsus lõpuks valmis uuesti peale tungima. Ameeriklased enam jalga maha ei pane, nende toetus ilmneb vaid õhus. On küll teateid Iraani vabatahtlikest, kes Iraagi vägesid islamiriigi vastasel pealetungil aitavat, aga 2. veebruarist alates sel aastal on linn olnud piiramisrõngas. 18. veebruaril nähti Fallujah linnas ka kohalike elanike ülestõusu Islamiriigi vastu aga kolm päeva hiljem surus ISIS selle maha.

8. mail algasid Iraagi ja liitlasvägede õhurünnakud linnale, 22. mail alustas Iraagi armee ka pealetungi linnale, kuid vastupanu on ikkagi visa. Pole ka põhjust arvata, et viies (või on see juba kuues, kui arvestada ka 2003. aasta õhulööke linnale) lahing islamivägede vastu Fallujah's kiiret võitu tõotaks.