Fallujah (ehk araabiapäraselt al-Fallūjah) on Iraagis tuntud kui mošeede linn - seal oli veel 15 aastat tagasi ligemale 200 pühakoda, kus mullad sunniitidest araablastele jutlusi pidamas. Kui 1941. aastal Briti väed saavutasid Fallujah lahingus Iraagi vägede üle võidu ühe kuu kestnud omavahelises sõjas, oli Fallujah veel ligemale 10 000 elanikuga väike asula, kuid hakkas kasvama seda enam, mida rohkem naftatulud Iraaki valgusid.

Eriti oluliseks muutus linna Saddam Husseini despootliku võimu ajal (1979-2003), kuna terve rida juhtivaid tegelasi ainuvalitsevas Baath-parteis oli sellest linnast pärit, linna elanikud võlgnesid oma töökohtade eest tänu just võimule, kes laskis linnas tööstust (sh ka keemiarelvatööstust) arendada. 1991. aasta Lahesõjas olid linnaelanikud kahtlematult raevu täis, sest kehva luureinfo tõttu tabasid USA õhurünnakud just linnas asunud turuplatse, nõudes sadade tsiviilelanike elu.

Esimene Fallujah lahing

Esimene Fallujah lahing tuli ameeriklastel maha pidada just aprillis-mais 2004, kui põranda all tegevust arendanud Iraagi islamiarmee (peamiselt Saddami-lojalistid) liidus al-Qaida ja teiste välismaiste võitlejatega alustas linnas mässu ja ameeriklased olid sunnitud sisuliselt linna neile üle andma. Surma sai 27 USA sõdurit ja üle 800 iraaklase, kuid islamistliku vastupanuliikumise jaoks kujunes see võidupeoks.

Teine Fallujah lahing

Teine Fallujah lahing peeti maha sama aasta novembris-detsembris, nüüd juba USA, Briti ja Iraagi armeede ühiseoperatsioonina, mis kujunes sisuliselt USA merejalaväe suurimaks linnalahinguks pärast Vietnami sõda. Hukkus 95 ameeriklast, neli britti ja kaheksa Iraagi armee sõdurit, vastaste poolel sai aga surma kuni 1500 mässulist. Mošeedest umbes 60 sai purustusi, viiendik linnast oli hävinenud, Punase Risti arvestusel hukkus 800 tsiviilelanikkuja mõne aja oli ka sealne elanikkond sisuliselt pagulaste staatuses. Linn tühjendati ajutiselt elanikest, seega ka mässulistest. Kuid juba 2005. aasta suvel olid al-Qaida pommirünnakud linna tänavapildis tagasi.

Septembrist 2006 kuni jaanuarini 2007 pidid ameeriklased maha pidama juba kolmanda Fallujah lahingu, üritades terroriste linnast välja tõrjuda, nõrgestades küll al-Qaidat, aga lõplik võit jäi ikka saavutamata ja 2007. aasta sügisel anti operatsioonid seal üldse Iraagi valitsusarmeele üle.

Neljas Fallujah lahing

Igatahes, nüüd, kui Iraagi al-Qaida asemel loodud Islamiriik (mida kahe provintsi tõttu al-Iraq ja al-Sham teatakse ka kohaliku nime all ISIS) jaanuarist 2014 alates jälle Fallujah linnas täit võimu omab, on propagandakaadrid unustatud, Iraagi valitsusväed lihtsalt põgenesid linnast, hüljates ka relvastuse. Jaanuaris 2014 peeti maha seega neljas lahing Fallujah's, mille võitis Islamiriik. Ja tänase päevani on Fallujah seega "kalifaadi" võimu all.

Viies Fallujah lahing

Nüüd, kaks aastat hiljem on Iraagi valitsus lõpuks valmis uuesti peale tungima. Ameeriklased enam jalga maha ei pane, nende toetus ilmneb vaid õhus. On küll teateid Iraani vabatahtlikest, kes Iraagi vägesid islamiriigi vastasel pealetungil aitavat, aga 2. veebruarist alates sel aastal on linn olnud piiramisrõngas. 18. veebruaril nähti Fallujah linnas ka kohalike elanike ülestõusu Islamiriigi vastu aga kolm päeva hiljem surus ISIS selle maha.

8. mail algasid Iraagi ja liitlasvägede õhurünnakud linnale, 22. mail alustas Iraagi armee ka pealetungi linnale, kuid vastupanu on ikkagi visa. Pole ka põhjust arvata, et viies (või on see juba kuues, kui arvestada ka 2003. aasta õhulööke linnale) lahing islamivägede vastu Fallujah's kiiret võitu tõotaks.