Islamiriik tunnistab rahana vaid kulda ja arvab, et ajab sellega ameeriklased põlvili

Augusti lõpus paiskas Islamiriigi propagandateenistus eetrisse 55-minutilise video, kus sõnastati isehakanud kalifaadi rahanduspoliitika - on otsustatud naasta maailma jõukuse ülima ekvivalendi ehk kulla juurde.

Kullatagatisest on enamik maailmast lahkunud juba 1929. aasta majanduskrahhist alates ja tänapäeval hoiavadki enamiku riikide majandust jalul pigem valuutavarud, kui kullakangid riigipankade hoidlates.

Islamiriik üritab aga leida oma teed, mis vastanduks kogu muu maailma majanduskorrale. Kulddinaar, mille nad kasutusele on võtnud, kaalub 4,25 grammi ja on valmistatud 21 karaadist kullast. Käibele lasti küll korraga kahes vääringus kuld-, kolmes vääringus hõbe- ja kahes vääringus vaskmünte.

Deklaratsioon ja seda selgitav video: "Kalifaadi tõus. Kulddinaari naasmine" tegi maailmale teatavaks, et varasemate Iraagi ja Süüria rahade asemel on nüüd uuesti käibele võetud ajaloolises kalifaadis kasutusel olnud ja nüüd uuesti vermitud kulddinaarid.

Pole küll teada, et Islamiriigi kullavarud väga suured oleks, ehk pigem oli tegemist propagandistliku trikiga, aga sõnum on üsna selge: paberrahatähed, kui "pankade saatanlik kontseptsioon," peab kaduma, aga Ameerika kontrollivat kogu maailma oma naftadollarite süsteemiga, ning sel hetkel, kui Islamiriik oma kuldmündid liikvele laseb, peaks see alistav rahaühik nimega dollar kaduma ja Ameerika põlvili surutama. Ennekõike arvab Islamiriik vastanduvat kogu "kapitalismile."

See deklaratsioon paljastas küll üsna selgelt, et Islamiriik paistab tuginevat oma majanduspoliitikas Koraani asemel hoopis ühele palju ilmalikumale ja paraku euroopalikule autorile, ehk Leninile ja temast lähtuvatele läänevastastele vandenõuteooriatele. Ei tasu ju unustada, millist riiki Saddam Husseini aegne Iraak ja Assadite-aegne Süüria traditsiooniliselt oma eeskujuks on pidanud.

Kulddinaarid on küll traditsiooniline rahaühik ajast, mil kalifaat esimest korda tõusis ja vanimad teadaolevad mündid on pärit 7. sajandist, paraku sai tollase islamimaailma jõukus koos sõjalise ekspansiooniga peagi otsa ja asendus sajandeid kestnud vaesusega.

Iseenesest kuld on metall, mille väärtus on maailmas kõrge ja raha, mis vermitud puhtast kullast on seega paratamatult kõrges hinnas, aga tänapäeval edukas majandamine eeldab siiski võimalikult suurt rahahulka turul ja selleks peaks Islamiriigi kullavarud ka olema hiigelsuured.

Kuni kulda aga ei jätku, kehtivad sõjaaegsel üleminekuperioodil Iraagis ja Süürias islamiriigi kontrollitavatel aladel paraku pigem palju argisemad makseühikud, olgu selleks siis päts leiba, kilo suhkrut või liiter bensiini.