Endine Ühendkuningriigi uimastinõunik, Imperial College Londoni neuropsühhofarmakoloogia professor ning uurimuse juhtivaid autoreid David Nutt ütles, et neuroloogid on seda hetke oodanud 50 aastat, kirjutab ajaveeb Kanepitemp.

“See tähendab neuroteaduse jaoks sama, mida Higgsi boson osakestefüüsika jaoks. Seni ei teadnud me, kuidas LSD vapustavad mõjud avalduvad. Seda oli liiga keeruline uurida. Teadlased kas olid liiga hirmul või ei soovinud seesuguseid uuringuid pärssivate meeletute takistuste ületamisega vaeva näha.“

Prof Nutt ja tema kolleeg Robin Carhart-Harris palusid kahtkümmet hea kehalise ja vaimse tervise juures vabatahtlikul katsealusel külastada kliinikut kahel päeval. Ühe külaskäigu ajal süstiti neile 75 mikrogrammi LSD-d, teisel korral platseebot.

Kolme eri ajukuvamistehnika — arteriaalse vere spinnide märgistamise (ingl arterial spin labelling), puhkeseisundi-magnetvõnke-tomograafia (resting state MRI) ja magnetoentsefalograafia — abil mõõtsid teadlased verevoolu katsealuste ajudes, funktsionaalseid sidemeid ajuvõrgustike sees ja nende vahel ning ajulaineid nii psühhedeelse aine mõju all kui ka normaalolekus.

Carhart-Harrise osutusel annavad LSD mõju all tehtud entsefalogrammid mõista, et katsealused „nägid suletud silmadega“, ehkki registreeritud vaatepildid ei pärinenud mitte ümbritsevast maailmast, vaid sündisid katsealuste kujutlusest.

„Me nägime, et LSD mõju all võtsid visuaalsete andmete töötlemisest osa mitmed ajupiirkonnad, mis seda muidu ei tee, isegi kui katsealuste silmad olid suletud,“ märkis ta.

Mida jõulisemalt mõju ajus avaldus, seda intensiivsemaks hindasid katsealused oma unenäolisi kujutelmi.

LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiidi mõju all tihenesid oluliselt sidemed nägemise, tähelepanu, liikumise ja kuulmisega seotud ajuvõrgustike vahel.

Samal ajal aga lakkasid töötamast mõned teised võrgustikud — entsefalogrammidel oli näha sidemete kadumine parahipokampuse ja mõhnkeha (corpus callosum) mõiga taguse ajukoore-piirkonna (retrosplenial cortex) vahel.

Foto: tootja

Võib öelda, et LSD tühistab ajutiselt sellise piiratuma mõtlemise, mis areneb inimestel välja väikelapsest täiskasvanuks kujunemise käigus, selgitas prof Nutt, kelle uurimus ilmus žurnaalis Proceedings of the National Academy of Sciences.

Uurimuse tulemused võivad aidata kaasa LSD või sellesarnaste kemikaalide kasutamise juurutamisele psühhiaatriliste häirete ravis. Nutti osutusel võib LSD mõju ajusisestele närvivõrgustikele lammutada depressiooni ja sõltuvuskäitumisega seonduvaid mõtlemismustreid.

Uurimuse toetuseks rahvarahastuskampaania korraldanud psühhoaktiivsete ainete uurimise sihtasutuse Beckley Foundation direktor Amanda Fielding märkis: „Me hakkame viimaks ometi avastama ajumehhanisme, mis on aluseks LSD potentsiaalile mitte ainult ravida, vaid ka täiendada meie arusaamist inimteadvuse olemusest.“

19. aprillil tähistavad neuropsühhofarmakoloogia entusiastid kogu maailmas nn jalgrattapäeva (Bicycle Day).

Nimelt manustas Šveitsi keemik Albert Hofmann just sel kuupäeval 1943. aastal enda arvates väikese koguse (250 mikrogrammi) tungalterast sünteesitud ühendit LSD-25. Aine hakkas talle mõjuma teel laboratooriumist koju jalgrattasadulas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena