Vastuoluline "jalgrattapäev" täna ei tähista just sportlikke eluviise

Lüsergiinhappe dietüülamiidi ehk LSD sünteesis esimest korda 1938. aastal Baselis Sandoze laboratooriumis šveitslasest keemik Dr. Albert Hofmann, kes otsis migreeniravimit. Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale, kuid 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelilised omadused.
Just täna, 19. aprillil 1943 tegi Hofmann enda peal eksperimendi, manustades endale 0,25 milligrammi LSD-d, kirjutab Wikipedia. Vähem kui tund aega hiljem jalgrattaga koju sõites elas üle kõik tänaseks tuntuimad LSD-ga ilmnevad kõrvalnähud, nagu ängistus, tunne, nagu tema naaber oleks pahatahtlik nõid, tunne, nagu ta ise oleks hulluks minemas, tunne, et LSD on teda mürgitanud. Kui aga doktor teda koju vaatama saabus, polnud mehe juures märgata mingeid muutusi peale laienenud pupillide. Peapööritus asendus kaleidoskoopilise virvendusega silme ees.
Viiekümnendatel olevat CIA kaalunud LSD kasutamist ülekuulatavate meelte kontrollimisel. LSD on aga meelemürk, mis leidis eriti suurt kasutajaskonda hipiühiskonnas USA-s kuuekümnendatel ja alates 1985. aastast on mingi seltskond seal seda päeva tähistanud ka "jalgrattapäeva" nime all. Paraku pole tegemist just tähtpäevaga, millega sportlikke eluviise au sees peetaks.
USA-s keelustati LSD kasutamine 1968. aastal ja sellest alates on tema kasutamisega ka aktiivselt võideldud. LSD võib võimendada skisofreeniat ja depressiooni, eriti aga psühhootilisi kalduvusi, harvemini ka muid tervisehäireid.
Kuigi üledoosi temast ongi raske saada, on viimastel aastatel olnud siiski uudiseid ka inimeste surmast LSD üledoosi läbi. Küll on seostatud inimeste enesetappe läbi aegade LSD kasutamisega. Mullu detsembris lämbus Austraalias üks 15-aastane poiss LSD kasutamise tõttu, tema sõber jooksis aga alasti auto alla ja sattus haiglasse. Tänavu märtsis suri aga üks 30-aastane naine Lääne-Virginias, olles võtnud kahekordse doosi LSD-d. Tuleb välja, et LSD tekitatav "surmalähedane kogemus" ei olegi tõest kaugel.