Rauasadu maa sisemuses: kuidas tekkis Maa tuum

Maa tuum ei tekkinud ühekorraga nagu siiani arvatud. Osa teadlasi arvab nimelt, et sügavuses valitsev rõhk on raua vahevööst välja surunud.

Rauapiisad nõrgusid Maa keskme suunas ja moodustasid aja jooksul tuuma – umbes nii, nagu vesi tungib kohvimasinas läbi kohvipuru, kirjutab ajakiri Imeline Teadus.

Suurim puurimissügavus, milleni inimesed on meie planeedil jõudnud, on veidi üle 12 kilomeetri. See on vaid murdosa 6400 kilomeetrist, mis maakoort planeedi keskmest lahutab.

Laboratooriumis tehtud eksperimentide põhjal pakkusid USAs Californias asuva Stanfordi ülikooli teadlased välja lahenduse maakera ühele suuremale mõistatusele – kuidas Maa rauast tuum kunagi tekkis.

Teadlased uurisid röntgentehnoloogilise seadmega, kuidas käituvad raud ja kivimid tohutu rõhu all ja suure kuumuse juures, mis valitsevad Maa sisemuses.

Katsete tulemused viitavad sellele, et tuum ei moodustunud, nagu varem arvati, ühekorraga. See tekkis hoopis miljoneid aastaid kestnud n-ö metallisajus, mille käigus vahevöös – Maa tuuma ümbritsevas kihis, mis ulatub maakoorest välistuumani umbes 2900 kilomeetri sügavusel – asuva raua piisad Maa keskkoha poole nõrgusid.

Teadlaste sõnul pressis rõhk üle 1000 kilomeetri sügavusel asuvatest kivimitest raua välja. Rauapiisad kogunesid väikesteks niredeks, mis suruti läbi kivimite allapoole, kuni jõudsid tuuma – umbes nii nagu vesi tungib kohvimasinas läbi kohvipuru.