Sellistes tingimustes nad elavad: immigrandi elu pole just meelakkumine
Slumme võib tekkida sisemigratsiooni tulemusel, kuid tavaliselt satuvad ka väljastpoolt riiki saabunud immigrandid esimesena elama just sellistesse kehval järjel linnaosadesse, kus haigused ja kuritegevus on kerged levima, ja kust välja pääsemine ei pruugi ühele võõrtöölisele üldse kergeks osutuda. Üks miljard inimest elab slummides ja see arv on peagi kahekordistumas.
Üks esimesi fotoreportaaže ilmus 1890. aastal, kui taanlane Jacob Riis võttis kaasa kaamera ja käis vaatamas millistes tingimustes elavad inimesed New Yorgi slummides. Kõrgklassi inimestel polnud sel ajal aimugi kui kehvades tingimustes võivad sisserändajad elada. Kuid slumme on linnade ümber tekkinud enne seda ja tekib edaspidigi. Kes tahab võib vaadata ka tema fotosid (klõpsti)
Maailma suurimaid slumme on täna Mexico City ümber, kuhu tõmbab kokku sisserändajaid nii Mehhiko maapiirkondadest kui ka lõunapoolsetest naaberriikidest, lisaks on Mehhikol ka pelgupaiga maine USA kriminaalide jaoks. Paljud elavad lausa prügimäel:
India on täis slumme, mis kujundavadki paljus sealset elustiili, kuigi jah, India linnad ei tõmba tänapäeval niivõrd ligi immigrante väljaspoolt, vaid ikka riigist endast. Kuid eks ka India ja Pakistani lahutamisel tekkinud, miljonitesse inimestesse ulatunud põgenikelaine tuli ju kuskile elama panna.
Aafrikas elab slummides ligi kolmandik kogu rahvastikust, Aasias enam kui pool. Inimesed kes seal elavad, otsivad kahtlematult väljapääsu paremale elujärjele, aga enamik neist seda teed iialgi ei leia. Ja nad võivad tuua selle elustiili ka Euroopasse kaasa. Pilk Kenya pealinna Nairobi lähistel asuvasse Kibera slummi:
Nende slummidega Euroopa tingimusi on raske võrrelda, kuid ka meie maailmajaos elab 30 miljonit inimest slummides.
Cañada Real Galiana on suurimaid slumme Euroopas, paiknedes Hispaanias Madridi äärealadel, kujunenud juba 1960. aastatel ja täna elab seal ligi 40 000 inimest.
Kreekas Ateena ümbruskonnas on kujunenud omaette immigrantide linnaosad. Afgaani sõjapõgenikud on leinud oma "parema elu" Euroopas:
Lissaboni äärelinnades on kujunenud omaette slumm:
Ja kuidas siis võtta meie kodulinna Tallinnat, kus enam kui 40 protsenti rahvastikust on sündinud (või nende vanemad on sündinud) väljaspool Eestit. On ka neid, kes ehitavad endale uhkeid villasid, kuid enamik sisserändajaist on pigem sunnitud elama näiteks Lasnamäel või Koplis. Omal ajal neid meelitati siia, nüüd ei saa neist enam lahti. Elujärg paistab olevat igatahes parem kui slummides. Narkomaaniat ei saa aga pidada vaid sisserändajate probleemiks:
