India on maa, kus käimla leiutati, ometi roojab pool sellest riigist otse teeserva

Me näeme neid peaagu igal teepervel, linnaserval, raudteel, aga ka mujal avalikult pükse alla laskmas ja kükitamas, et ennast kergendada. Nii mehi kui naisi, vanureid kui ka väikeseid lapsi. 2011. aasta India rahvaloenduse põhjal puudus 53 protsendil majapidamistest igasugune juurdepääs käimlale. Maapiirkondades lausa 73 protsendil.

Kokku on maailmas 1,1 miljardit inimest, kellel puudub igasugune juurdepääs WC-dele või isegi kuivkäimlatele, Indias elab neist 626 miljonit. Ja UNESCO ning Maailma Terviseorganisatsioon koos India võimudega näevad juba aastaid vaeva, et Indiat sellest roojamiskeerisest välja tuua.

Enamasti aetakse asju kodus küll potikestesse toanurgas, mida siis hommikuti välja viiakse, aga miljonid inimesed ei tunne mingit häbi ka tänaval pükse alla ajada. Häda ei anna häbeneda, kuna ei avalikke, ega ka koduseid käimlaid ei ole, siis ei jää ju midagi üle.

"Open defecation" ehk siis avalik roojamine on üks suurimaid peavalusid maailma terviseametnikele, eriti seoses Indiaga ja terve rea Aafrika riikidega. Lapsed kasvavad rooja sees, koduloomi kasvatatakse rooja sees, haigused levivad rooja sees, ohtlike batsillide levikut ei takista miski.

Käimlad, nii voolava veega kui ka istmekujuliste pottidega olid leiutatud just Indias - 2800 aastat tagasi Induse kultuuris, mis õitses tänaste India ja Pakistani aladel. Sellest alates on India aga arenenud pigem tagurpidi - rahvaarvu tohutu juurdekasv, püsiv vaesus ja ka harjumus elada räpases keskkonnas on ähvardamas sadu miljonid inimesi haigustega just Indias.

India on juba riik, kus mobiiltelefon on laiemalt levinud kui käimla.