Tunnistaja Armeenia genotsiidist: Kaks miljonit inimest aeti kõrbesse surema

Henry Morgenthau, sr. (1856-1946) oli USA jurist, ärimees ja ennekõike diplomaat, kes 1913-1916 teenis just ookeanitaguse suurriigi suursaadikuna Osmanite impeeriumi pealinnas Istanbulis. Ja tema märkmetesse kirja pandu on olnud tõendiks genotsiidist, mis pandi toime armeenlaste kallal.

Aprillis 1915 hakkas see pihta: esmalt Osmanite impeeriumi võimud vahistasid ja hukkasid massiliselt mõjukamaid armeenlasi, siis hakkas pihta massiline küüditamine, mis seisnes kogu armeenlastest rahvastiku marsitamises nende asualadelt Armeenias inimtühjadesse kõrbetesse riigi teistes osades. 800 000 kuni 1,5 miljonit inimest suri sellel teekonnal kannatuste ja nälja tõttu.

Põhjendused, nagu tegemist oleks olnud rindepiirkonna tühjendamisega ebausaldatavast rahvastikust ja, et tegemist oli sõjaaja paratamatusega, on hiljem välja mõeldud. Hilisem riigipea Mustafa Kemal Atatürk pidas seda kampaaniat juba siis häbiväärseks sündmuseks, osa genotsiidi korraldajaist anti ka Osmanite riigi lõpu eel kohtu alla, kuid armeenlaste kannatus sai enne otsa, 1920. aastatel mõrvati paljud genotsiidi korraldajad juba omakohtu korras.

Sarnaseid kannatusi pidid Esimese maailmasõja aastail ja ka esimestel aastatel pärast seda üle elama enam kui 300 000 assüürlast, kümned tuhanded kurdid, tšetšeenid ja tšerkessid Osmanite impeeriumis.

Kirjutab Morgenthau armeenlaste genotsiidist, aastal 1919:

"Ametnik ütles mulle, et [selle kampaania] kõiki detaile arutati Liidu ja Progressi Komitee (varasem salaühing, sel ajal aga võimul olev rühmitus - toim) öistel nõupidamistel. Iga uut meetodit valu põhjustamiseks hõisati kui hiilgavat avastust ja osalised tegelesid püsivalt ajurünnakutega, et veelgi rängemaid kannatusi välja mõelda. Otsiti isegi eeskuju Hispaania inkvisitsioonist ja teistest ajaloolistest piinamise institutsioonidest..."

"Üle kogu Armeenia sai kurikuulsaks Djevdet Bey, Vani asevalitseja. Djevdet oli üldiselt tuntud kui "Bashkale hobuserautaja," kelle ekspertiis piinamisel oli viinud ilmselt kõige suurema meisterlikkuseni - nimelt selleni, et hobuseraudu naelutati armeenlastest ohvrite taldadesse." Märkus: Djevdet Bey ehk Cevdet Bey oli riigi sisulise valitseja Enver Paša õemees.

"Selle asemel, et mõrvata kogu armeenlaste rassi korraga, otsustati seda küüditada. Osmanite impeeriumi lõuna- ja kaguosas laiub Süüria kõrb ja Mesopotaamia org, mis kuigi oli kunagi hiilgav tsivilisatsioon, on juba viimased viis sajandit olnud pigem sünge, hüljatud tühermaa, ilma linnade ja asulateta, asustatud ainult metsikute ja fanaatiliste beduiinihõimudega. Keskvalitsus teatas oma kavatsusest ajada kokku kaks miljonit armeenlast ja viia nad sellesse hüljatud ja elamiskõlbmatusse piirkonda. Armeenlaste asustamiseks sinna polnud samas mingeid plaane, oli juba ette teada, et suur enamik nendest ei jõua iialgi sihtpunkti või kes jõuabki, see sureb ruttu janu või nälja tõttu."

"Küüditamise tegelik eesmärk oli röövimine ja hävitamine, ta esindas tõeliselt uut massimõrvade meetodit. Kui Türgi võimud andsid käsu nendeks küüditamisteks, määrasid nad sisuliselt surmanuhtluse kogu rassile; nad said ka ise sellest väga hästi aru ja vestlustes minuga ei üritanud isegi seda fakti varjata."

Henry Morgenthau, Ambassador Morgenthau's Story (New York: Doubleday, Page & Co.: 1919), pp. 307-309, 321-323.