Ajalugu tuleb ümber kirjutada: Hispaaniast leiti Euroopa vanimad inimjäänused, mis võivad kuuluda seni tundmatule homo liigile
(20)
Sellest kirjutab BBC venekeelne toimetus.
Hispaania teadlased leidsid Burgose lähedal asuvast Sima del Elefante koopast inimese näoluukillud, mis on hinnanguliselt 1,1–1,4 miljonit aastat vanad. Need võivad kuuluda seni tundmatule inimese eelkäijale, mis võib tähendada, et Euroopa varase inimasustuse ajalugu tuleb ümber kirjutada. Leitud jäänused hõlmavad umbes 80% täiskasvanud inimese näo keskosast, sealhulgas põsesarna, ülemise lõualuu ja ninaosa fragmente. Need on ühed vanimad inimese jäänused, mis Euroopast seni avastatud.
Teadlased andsid kontide omanikule hüüdnime Pink, viidates bändile Pink Floyd, kuigi tema sugu ei ole võimalik määrata. Pinki näo anatoomia on primitiivsem kui homo antecessor’il, kelle näojooned meenutasid tänapäeva inimest. Erinevalt homo antecessor’ist, kellel oli vertikaalne ja lamedam nägu, oli Pinki keskosa massiivsem ja rohkem etteulatuv. Samas jagas ta teatud sarnasusi homo erectus’ega, kuid omas ka unikaalseid tunnuseid, mida homo erectus’el ei leidu.
Kuigi Pinki kuuluvus uude liiki ei ole veel kinnitatud, peavad teadlased seda võimalikuks. Praegu klassifitseeritakse ta esialgu kui homo affinis erectus – see tähendab, et tal on homo erectus’ele omaseid jooni, kuid samas ka olulisi erinevusi. Leid avab uusi võimalusi Euroopa varaste inimasustuste uurimiseks ja viitab sellele, et inimeste ränne ja evolutsioon meie mandril olid keerukamad, kui seni arvati.
Teadlaste sõnul võis umbes 1,1 miljonit aastat tagasi toimunud järsk kliimamuutus mõjutada Euroopa varajasi inimpopulatsioone. Londoni loodusloomuuseumi antropoloog Chris Stringer viitab sellele, et sel perioodil võisid mõned varasemad inimesed Euroopast välja surra või lahkuda, jättes ruumi uutele sisserändajatele. Võimalik, et Pink kuulus just hilisemasse rändelainesse, mis eelnes homo antecessor’ile.
Sima del Elefante avastuste põhjal on teadlastel võimalik rekonstrueerida ka selle piirkonna elukeskkond rohkem kui miljon aastat tagasi. Toona oli see ala kaetud lopsakate metsade ja rohumaadega, kus kasvasid tammed, männid, kadakad ja sarapuud. Loomastik oli mitmekesine, seal elasid näiteks erinevad närilised aga ka suuremad loomad nagu hirved, piisonid ja isegi jõehobud. Lisaks inimese jäänustele on samast kihist leitud ka kivist tööriistu ja loomaluid, millel on märgid töötlemisest. See viitab, et piirkonnas kasutati juba tol ajal tööriistu ning jahti peeti sihipäraselt.
Üks huvitavamaid detaile Pinki kohta on see, et tema hambapinnal on jälgi, mis viitavad primitiivse hambatikuga puhastamisele. See näitab, et ka väga varased inimesed pöörasid tähelepanu suuhügieenile ja kasutasid tööriistu igapäevaste toimingute hõlbustamiseks.
Teadlased kasutasid Pinki näo rekonstrueerimiseks kolmemõõtmelist visualiseerimist. Selgus, et tema ninaehitus erineb homo antecessor’ist ja homo sapiens’ist. Kui homo sapiens’il ja homo antecessor’il oli tugevamalt välja kujunenud nina, siis Pinki nina oli lamedam ja vähem arenenud, meenutades rohkem homo erectus’e oma. Põhimõtteliselt võib öelda, et Pinki näojooned on midagi vahepealset homo erectus’e ja homo antecessor’i vahel.
Homo sapiens arenes teadaolevalt Aafrikas umbes 300 000 aastat tagasi ja rändas seejärel teistesse maailmajagudesse. Samas on homo erectus, kes ilmus umbes 1,9 miljonit aastat tagasi, olnud seni peamine kandidaat esimeseks inimliigiks, kes Aafrikast välja rändas. Homo antecessor, kelle jäänuseid on varem leitud Hispaaniast, oli umbes 850 000 aastat tagasi Euroopas elanud inimene, kelle näojooned meenutasid homo sapiens’it.
Sima del Elefante koobastikust leiti varem ka 1,2 miljoni aasta vanune lõualuu fragment, kuid selle omaniku täpset liiki ei õnnestunud määrata. Pinki jäänused asusid veel sügavamas kihis, mis tähendab, et nad on vanemad. Umbes samast ajast pärineb ka lapse hammas, mis avastati Hispaanias Granadas, kuid ka selle omaniku liik pole veel kindlaks tehtud.
Üks olulisi küsimusi, millele teadlased vastust otsivad, on see, kas Pinki liik eksisteeris homo antecessor’iga samal ajal või kas nad jõudsid Euroopasse erinevatel ajaperioodidel. On võimalik, et Pinki liik kuulus varem Euroopasse saabunud lainesse, mis eelnes homo antecessor’ile, kuid ei ole veel selge, kas nad omavahel kokku puutusid.
Teadlased peavad Pinki avastust oluliseks sammuks inimese evolutsiooni ja rändemustrite mõistmisel. See leid lisab uusi kihte varaste inimeste elule Euroopas ning pakub teadlastele uusi küsimusi ja uurimissuundi.
