Meid lubatakse avalikkuse jaoks esimest korda Paldiski maanteel asuva hoone ruumidesse, mis on nii kinnise režiimiga, et sinna pole sattunud ega pääsegi kaugeltki kõik terviseameti enda töötajadki. Tõmbame kohe uksel selga patogeenide liikumist takistavad ürbid ja jalanõud meiegi. Selleks, et hoida nii töötajate kui külaliste tervist - et nad laborist midagi külge ei saaks ning selleks, et midagi labori puhastesse tingimustesse sisse ei toodaks.

Terviseameti nakkuslabor
Terviseameti nakkuslabor
FOTO: Andres Putting | Delfi Meedia

Kiri BSL2 lävepakul tähendab, et tegemist on keskmise bioohuga, ehk nendes ruumides uuritakse patogeene, mis võivad inimese tervist kahjustada, kuid mida saab hallata laboratoorsete turvameetmete abil. Sellest järgmine oleks juba BSL3 - see on kõrgema ohutasemega labor, kus patogeene käsitletakse ainult rangete turvameetmete ja kontrolli all. Tegelikkuses on veel olemas ka BSL4, milliseid on maailmas aga üksikuid.

Näeme järgneva tunni jooksul kõikjal seintel UV-õhupuhastajaid – see inaktiveerib ehk tapab DNA-tasandil ära kõik masinat läbivad viirused ja bakterid. Nii puhtas õhus polegi nähtavasti varem olla õnnestunud.

Terviseameti nakkushaiguste labori juhtivspetsialist Johanna Kristina Tamm räägib, et koroonaviiruse näitel, et selle positiivsete proovide analüüs siin ruumes toimub molekulaardiagnostika meetoditega. Need proovid jõuavad laborisse mitte inimeste käe otsas, vaid väikeste kinniste liftidega hoone 1-korruselt. Terviseameti nakkushaiguste laborisse jõuavad eelnevalt testitud proovimaterjalid haiglatest, aga ka terviseameti korraldatud seiresüsteemide kaudu, nagu näiteks sentineli seire perearstikeskustega.

Tellijana saad lugeda ka neid artikleid:
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid