EBAVÕRDSUS | Valitsus keelas ühekordsed nõud avalikel üritustel, ent kaubanduskettidel ei keela Sünnipäevasalatit plastkarpi keegi toppida

Üle Eesti on alates selle aasta algusest keelatud avalikel üritustel pakkuda jooki ja toitu mis iganes materjalist ühekordsetes nõudes, selle asemel tuleb kasutada keskkonnavaenulikust plastmassist või mis iganes muust vastupidavast materjalist korduvkasutatavaid nõusid. Mingil põhjusel on valitsus valinud euronõuete täitmise sihtrühmaks just avalikud üritused, aga näiteks kaubandusketid ja tanklad võivad toitu ühekordsetes plastnõudes pakkuda täiesti vabalt edasi.

Muudatuste taga on üldisemalt 3. juulil 2021 kehtima hakanud Euroopa Liidu ühekordse plasti direktiiv, mille kohaselt peavad kõik liikmesriigid tagama, et ühekordseid plasttaldrikuid, nugasid-kahvleid-lusikaid ja kõrsi enam sellest kuupäevast alates EL-i turule ei lastaks. Eesti on olnud selle direktiivi üks unisemaid ülevõtjad - kui vaadata direktiivi täitmise veebikeskkonda, siis on Eesti taga ilutseb kohalikke aktide taga vaid number 4, samas kui näiteks Soomes on kohalikke norme kehtestatud 15 ja Rootsis 18.

Just selle direktiivi alusel ongi valitsus otsustanud, et 1. jaanuarist 2024 ei tohi kusagil Eestis toimuda avalikku üritust, kus toidu ja jooki pakutaks nõudes, mis kohe ära visatakse. Olgu see ühekordne nõu valmistatud isegi taastuvmaterjalist pabertopist või biolagunevast puidukiust – keelatud see on. Selle asemel on kohustuslik kasutada nõusid, mis pärast ära pestakse – selleks sobib täiesti ka padufossiilsest naftast toodetud polüetüleentaldrik.

Eesti valitsus on euronõuete ülevõtmisel nii(!) hoolas, et keskkonnaamet ei luba kasutada isegi ärasöödavast materjalist topse-taldrikuid - kuigi põllumajandus- ja toiduamet peab ka selliseid nõusid endid toiduks, siis keskkonnaamet leiab, et kui toit on võtnud nõu kuju, siis on see toidunõu.

Kusjuures, seda pole valitsus öelnud, mitu korda tuleb taldrikut pesta, enne kui seda saab hakata nimetama korduvkasutamiseks. Välja on arvutatud, et vähemalt 7 korda tuleks ühte taldrikut pesta, et sellele kulunud energia- ja ajakulu ka keskkonnasäästu pakuks. Eesti korduvkasutusteenuse pakkujad on tõdenud, et ega üle 3 korra ühtegi nõu tegelikult uuesti ei pesta.

Selle direktiivi praegusel kujul ülevõtmine on meil toonud kaasa ka selle, mida mitte kusagil mujal Euroopas pole juhtunud – üritustel ei anta inimestele kogu pandiraha tagasi. Mitmed teenuseosutajad on leidnud, et on täiesti normaalne, kui inimeselt võetakse topsi eest 3 ja tagasi antakse talle 2 eurot – seda olevat vaja kulude katteks. Õnneks on Brüssel sellisele sigadusele jälile saanud ja juba on valmimas direktiivi täiendus, mis ütleb, et korduvkasutavaate nõude kasutamine ei tohi mitte mingil moel toidupakkumise hinda tõsta. See muudatus peaks meile jõudma hiljemalt 2-3 aasta pärast, seni käib rahva nöökimine osade nahaalsemate ürituste korraldajate poolt [kirjutasin suvel Viljandi Folgist] nähtavasti edasi. Nimetame seda nöökimiseks seepärast, et tegelikult maksavad juba toitlustajad ise selle teenuse kulu kinni ning keegi ei keela seda kulu peita ka pileti- või toidu hinda (Folk küsis kulude katteks ka riigilt kümneid tuhandeid eurosid toetust ja seda ka sai – seega kipub asi juba mitte kahjumlik vaid selgeks kasumlik olema).

Miks poodides on naftanõud lubatud? Aga seepärast, et riik lihtsalt ei nõua.

Avalike ürituste korraldajate liidu poolt sel nädalal korraldatud aruteluseminaril Pro Koosolek 4 selgus aga veel üks uue korra kummaline varjukülg.

Nimelt tõstatas üks koosolekul osalenuist küsimuse, milles märkis, et avalikel üritustel kasutatavate nõude ja jäätmete hulk moodustab tervikkogusest tegelikult väga väikese osa.

„Kui me räägime, et eesmärk on kestlik tulevik, siis millal me jõuame selleni, et hakatakse ka tanklakettidelt ja poodidelt ühekordsete nõude-pakendite vähendamist? küsis teema tõstataja kliimaministeeriumilt ja märkis, et jaekaubanduses pakutavat ühekordse plasti mõju on kordades suurem kui avalikel üritustel, ent ometi võetakse just ürituste korraldajatelt mitu nahka.

Seega on valitsus otsustanud, et just avalike ürituste korraldajad peavad direktiivi täitmise nimel pingutama, ent kõikjal mujal lastakse ühekordsel plastil täiesti vabalt vohada. Rahvast astub pandinõude süsteemi rakendava ürituse alalt korraks välja, läheb ostab kõrvalt Selverist ühekordses plastnõus süüa-juua ning siirdub melu sisse tagasi – see on tänaseks välja kujunenud praktika.

Mida ütleb sellele kriitikale vastuseks valitsus? Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim ütles eelmärgitud koosolekul esmalt vastuseks, et on tõesti seni piirdunud vaid sellega, et tahtis koos keskkonnainvesteeringute keskuse ja tanklakettidega korraldada pilootprojekti.

„Vastuseks saime selle, et kui riik seadusesse asja ei pane, siis me ei tee midagi,“ tõdes Siim.

Ta märkis, et turul ongi tekkinud olukord, kus ühed ettevõtjad ütlevad, et „ärge reguleerige ja andke meile vabadust toimetada, turg ise reguleerib“, ning teisest küljes on ettevõtjad, kes ütlevad, et „mina ei tee mitte midagi, kui seadust ei tule“.

„Meie roll on ühiskonnas tasakaalu kombata ja otsida, ent need protsessid ei ole nii lihtsad,“ tõdes osakonnajuhataja. „Me oleme seda sammu üritanud teha, aga ettevõtjad on ka väga erinevaid Eestis.“

Seega on kaubanduskettide mõju valitsusele lihtsalt jõulisem kui avalike ürituste korraldajate oma ja nii ongi kliimaministeerium tekitanud ebavõrdse konkurentsiolukorra. Selveri, Rimi ja Stockmanni sooja toidu letid pakuvad magushaput kana ja omavalmistatud krabisalatit tarbimiseks kaasa ainult ja ainult ühekordsetes plastpakendites.

Valik ühekordetest toidu kaasavõtmise viisidest:

Peep Siim selgitas Fortele pärast koosolekut ka otse, miks riik on sellisel olukorral lubanud juhtuda ja mida plaanib nüüd edasi ette võtta.

Esmalt väitis ta vastupidiselt küsimuse tõstatajale seda, et avalike ürituste keskkonnamõju olevat palju suurem kui kaubanduskettida oma. [Seda vastupidiselt ka näiteks suurürituste korraldaja Lauri Viikna seisukohale, kes ütles hiljuti Fortele, et ürituse osakaal on väiksem kui 1%.]

Teiseks väitis Siim, et kauplustes müüdav ühekordne plastnõu jõuab läbi prügikonteinerite tagasi ja neid saavat ringlusesse võtta. „See, kui meil on üritused ja seal on segapakend, siis see pakend läheb lihtsalt põletamisele ja prügimäele – see on raisatud materjal.“

Osad Euroopa riigid on siiski juba ka selle sammu astunud, et ühekordsete plastnõude kasutamise ka kaubanduskettides ära keelanud. Selle aasta lõpuks on siiski valmimas pakendiseaduse järelhindamine ja siis kaalutakse ka Eestis nende nõude keelustamist kõikjal. Seega võib juhtuda, et ka Eestis kehtestatakse ühtsed nõuded kõikidele.

Pro Koosolekul selgus ka see, et riik pole suutnud otsustada veel ka seda, kas laupäevaõhtune disko südalinna ööklubis on avalik üritus või mitte.