Miljardeid valgusaastaid meist kaugemal sündinud mustast august tulnud sähvatus tabas Maad sellise jõuga, et raputas planeedi ülemist atmosfääri. GRB 221009A purustas rekordeid, kui purskas kosmosesse gammakiirgust 2022. aasta oktoobris umbes 2,4 miljardi valgusaasta kaugusel Maast. Selle sähvatuse energia küündis kuni 18 teraelektronvoldini, mida peetakse tugevaimaks kosmiliseks sähvatuseks, mis eales registreeritud.
Nüüd on teadlased kindlaks teinud, et sähvatus oli nii võimas, et põhjustas muudatusi umbes 500 kilomeetri kõrgusel Maa ionosfääri magnetväljas. Science Alert kirjutab sellest viitega ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringule.
Ionosfäär peegeldab raadiolaineid, mida kasutame suhtlemiseks ja navigeerimiseks. Kui toimub võimas sündmus nagu päikesepurske, saame salvestada muutused, mida see madalamas ionosfääris kaasa toob, registreerides muutused väga madala sagedusega raadiolainete tagasipõrkamises.
Teadlastel õnnestus peaaegu koheselt jälgida muutusi madalamas ionosfääris 60–100 kilomeetri kõrgusel, mis langes kokku GRB 221009A avastamisega 2022. aasta oktoobris. Teadlaste sõnul oli sähvatus nii võimas, et selle tagajärjed olid võrreldavad päikesepurske tagajärgedega. Päike asub meist 150 miljoni kilomeetri kaugusel. GRB 221009A juures vabanenud energia läbis 22,7 sektiljonit kilomeetrit. See näitab, kui võimas see sähvatus oli.
Gammakiirguse mõju ei ole kogu ionosfääris uuritud, ning see sündmus andis teadlastele võimaluse tuvastada selle mõju kihi ülemisele osale. Selleks kasutasid nad satelliidiandmeid ning esimest korda suutsid tuvastada ja mõõta elektromagnetvälja muutusi suurtel kõrgustel ionosfääris. Nagu selgus, oli mõju tohutu. Gammakiirgus ise kestis vaid umbes seitse minutit. Registreeritud mõju ionosfäärile kestis umbes kümme tundi. Teadlaste sõnul võib selline teadmine aidata meil paremini mõista ja modelleerida kaugete sähvatuste mõju Maa atmosfäärile ning ennustada, mis võib juhtuda, kui plahvatus peaks juhtuma meile lähemal.
