Renault, mis oli viimasel kümnendil omandanud miljardite eurode eest Venemaa autotööstuse AvtoVAZi, teatas pea kohe pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse, et müüs 16. mail 2022 ühe rubla eest oma kontrollosaluse.

Renault juhatuse liige tooteplaneerimise alal Guido Haak rääkis äsja lõppenud Müncheni autonäituse ajal Fortele, et Renault’l polnud Venemaal ettevõtlusega tegelemisel mingisuguseid probleeme. „Meile meeldis see ja meil oli väga hea koostöö,“ rääkis Haak.

Vastates küsimusele, mis peaks juhtuma, et Renault autode tootmise Venemaal taastaks, vastas Haak, et esmalt peab Venemaa lõpetama sõja.

„Venemaa lõpetagu sõda, liikugu täielikult Ukrainast välja ja siis me saame nendega taas äri teha,“ ütles Haak.

Haak märkis, et Renault on veel 4,5 aastat aega, et oma osalus Venemaa autotehastes tagasi osta. „Vaatame, mis toimub lähematel kuudel ja aastatel sõjarindel.“

Nimelt seisis osaluse müügilepingus säte, mis andis Renault'e tagasiostuvõimaluse kuue aasta jooksul pärast tehingut – aeg tiksub.

Guido Haaki hinnangul on Venemaal täna küsimus „ühes inimeses või võimuladviku kitsas ringis, kes hävitavad edukalt oma riiki“.

„Sellest on kahju. Mulle meeldivad venelased. Kohe, kui nad hakkavad tegema õiged asju, teeme me nendega muidugi kohe taas äri. Me saime Venemaal äri tehes hea kogemuse, meil ei olnud üldse muresid,“ sõnas ta.

Pilk pööratud Indiale

Globaalses plaanis on Renault muidugi selgelt liikumas autopargi elektrifitseerimise suunas. See algas kümme aastat tagasi, mil ilmavalgust nägi väikeauto Zoe ning värskeim näide oli äsja Müncheni autonäitusel esitletud elektriline pereauto Scenic. Globaalses plaanis pole aga sisepõlemismootoriga autod kaugeltki veel pildilt kadumas.

Guido Haak märkis, et Renault ei tegutse ei USAs ega Hiinas ning seega on tootja peamine elektriautode turg Euroopa. Lõuna-Ameerikas on Renault küll kohal, kuid seal on nõudlus elektriautode järele üsna madal – seal müüakse neid peamiselt inimestele, kes on väga-väga moodsad ja jõukad – kaubaks lähevad üha enam ka hübriidautod.

Küll aga on Renault pööramas selle poole, mis arengud on toimumas suurima rahvaarvuga riigiks kasvanud Indias.

Guido Haak

„Elektriautod on sealsetele inimestele täna veel väga vähe taskukohased. Kuid me vaatame seda piirkonda väga tähelepanelikult, sest see, mida oleme näinud näiteks Indias – suund võib väga kiiresti nihkuda elektrisõidukite poole, kuna suurlinnades ja suurtes keskustes on saastet tohutult,“ märkis Haak.

Renault on Indias juba tegelikult käivitanud autode tootmise mitmeid aastaid tagasi, täna pakutakse seal mudeleid Kwid, Triber ja Kiger. Ladina-Ameerikas tuleb aga peagi turule uus mudel Renaul Kardian, mis on analoog Euroopas müüdavale Dacia Sandero Stepwayle.

Seega ongi Renault Grupi tänane plaan selline, et hetkel pakkuda rahvusvahelistel turgudel – Ladina-Ameerika, Indias, Põhja-Aafrikas - võimalikult soodsalt sisepõlemismootoriga, sh LPG-mootoriga, autosid ning olla Euroopas, kus sisepõlemismootoritega autosid ei tohi toota alates 2035. aastast, esirinnas elektriautode poole pürgimisel.

Suures osas on see seotud ka riskide hajutamise vajadusega.

„Mingil hetkel, kui Euroopas hästi ei lähe, võib meil hästi minna Ladina-Ameerikas või vastupidi. Seega oli Ladina-Ameerika meie jaoks alati üks tugipunkte ja nüüd tugevdame oma jõupingutusi ka Indias. Seal toimib autotootmine kohaliku toodanguga - tolli- ja valuutaprobleemide tõttu ei saa te neile turgudele importida,“ rääkis Guido Haak.

Ta märkis, et Renault Grupp jätkab osade brändide puhul LPG-mootoritega autode tootmist. Esiteks ei ole bensiinimootoriga auto sellele sobivaks muutmine tehniliselt keeruline, teiseks on olemas märkimisväärne hulk turge, kus on välja töötatud LPG kasutamist toetavate stiimulite süsteem.

Elektriautode laadimine poole lühemaks

Mis puutub elektriautode ikka veel väga pikka laadimisaega, siis ütles Haak, et vesinikelementidega elektriautosid, kus paagi täitmine võtab aega vaid 3 minutit, ta täna veel mõistlikuks ei pea. Kütuseelement on lihtsalt liiga ja vesiniku salvestamine pole lihtne ja spetsiaalsed laadimispunkte sisuliselt ei ole.

Elektriautode laadimise kiirendamise peamiseks märksõnaks on muidugi kõrgemat pinget kasutavata tehnoloogiate kasutamine.

„Täna on lõviosa elektrisõidukitest sisemiselt 400-volides. Kui kasutate kõrgemat pinget, näiteks 800 volti või 900 volti, on teil võimalik kiiremini laadida. Teatud tehnika on juba olemas. Saab ka jahutada näiteks akusid ja laadijaid, nii saab vähemalt 50% laadimisajast tulevikus ära kärpida. Seega on eesmärk ühel hetkel saada näiteks 80% aku laadimise ajaks 15 minutit.

Kiirlaadimist tema hinnangul ületähtsustada siiski ei maksa, kuna reeglina laadivad inimesed oma elektriautosid vaid kord nädalas - nad sõidavad linnas ja ei sõida keskmiselt rohkem kui 30 kilomeetrit päevas. Nad laadivad oma autosid tavalises vahelduvvoolu laadijas kodus või tööl.

Valitsused ei investeeri piisavalt

Guido Haak oli üsna kriitiline Euroopa valitsuste suhtes, kes ei ole piisavalt panustanud elektriautode laadimisvõrgustike väljaarendamisse.

„Meie sõnum on, et nad ei investeeri piisavalt. Seda ei saa teha ainult autotööstus. Ootame ka praegustelt tanklate operaatoritelt või tegelikult ka valitsustelt laadimisvõrgu parandamist. Sest see on midagi kogu ühiskonnale. Me kõik tahame üle minna heitmevabale liikuvusele,“ sõnas ta.

Ajakirjaniku sõidukulud Münchenisse tasus Renault