Ühes Costa Rica loomaaias leidis aset esimene teadaolev emase krokodilli iseviljastumise juhtum.
Selles faktis endas pole siiski midagi uut – partenogeneesi leidub lindude, kalade ja roomajate seas. Kuid BBC andmetel on see krokodillide puhul esimene dokumenteeritud juhtum. Nagu teadlased märkisid, võib see viidata sellele, et krokodill päris partenogeneesi võime oma esivanematelt – dinosaurustelt, kes võisid samuti sel viisil paljuneda.
Teadlaste sõnul munes 18-aastane emane krokodill muna 2018. aasta jaanuaris Parque Reptiliana loomaaias. Loode munas oli täielikult välja kujunenud, kuid surnud, nii et see ei koorunud munast välja.
Emasloom saabus loomaaeda kaheaastaselt ja ta pole isastega kunagi kohtunud. Seetõttu teatasid loomaaia töötajad pärast muna leidmist Virginia polütehnilisse ülikooli, kus on osakond, mis on spetsialiseerunud partenogeneesile. Sealsete teadlaste analüüsi kohaselt on loode geneetiliselt peaaegu täielikult identne emaga, see tähendab, et viljastamine toimus ilma isalooma osaluseta.
Teadlased pole veel täielikult välja selgitanud, miks mõned loomaliigid eelistavad partenogeneesi. Ühe teooria kohaselt kasutavad partenogeneesi need liigid, mida ähvardab väljasuremine.
Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille puhul embrüod kasvavad elujõuliseks ilma viljastamata. Loomade puhul tähendab partenogenees embrüo arenemist viljastamata munarakust.
