Praeguse plaani järgi 2020. aastast kehtima hakkav maks seab USA poliitikute ja äriühingute hinnangul ohtu USA ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitava kaubandusleppe, vahendab BBC.

Texase vabariiklane Kevin Brady ütles, et tegemist on murettekitava meetmega. "Kui Ühendkuningriik või teised riigid plaanivad selliste maksudega edasi minna, peame ka meie üle vaatama oma maksustamis- ja reguleerimispoliitika, et tagada üleilmsetel turgudel võrdsed võimalused," ütles Brady.

Sarnaste sõnavõttudega on esinenud ka USA rahandusministeeriumi juht Steven Mnuchin, kelle arvates on samuti üle maailma tekkivad digimaksude kehtestamised plaanid märkimisväärne probleem. Veel on maksude mõtet kritiseerinud Ameerika Kaubanduskoda ja USA rahvusvahelise äri nõukogu (USCIB) ning rahvusvahelise kaubanduse nõukogu (NFTC).

Steven Mnuchin arvab, et digimaksud on tõsine probleem.

NFTC juht Rufus Yerxa sõnul võib maks riikide omavahelisi suhteid tõsiselt rikkuda. "Kui maks heaks kiidetakse, võib see oluliselt raskendada Ühendkuningriigi soovi arendada tihedamaid USA-UK vahelisi kaubandussuhteid," ütles ta.

Ühendkuningriigi rahandusministeeriumi esindaja rõhutas, et maks on proportsionaalne ning see ei ole suunatud ühegi konkreetse riigi ettevõtete pihta. "Maksu põhjus on tänapäevane globaalne majandus ning see, et digifirmad teenivad oma kasutajate pealt tulu. See ei ole suunatud ühegi riigi vastu, vaid eesmärgiks on tagada, et maksustamine toimuks võrdsetel alustel," ütles Ühendkuningriigi esindaja.

Sarnast maksu planeeritakse ka EL-i tasandil. Selle aasta märtsis Euroopa Komisjoni esitatud kava kohaselt hakataks maksustama digiettevõtteid, mille üleilmsed tulud ületavad 750 miljonit eurot aastas. Maksumäär oleks kolm protsenti. Maks pannakse hääletusele veel sel aastal.

Georgetowni Ülikooli juuraprofessor Itai Grinberg ütles BBC-le, et selline maks ei tee maksusüsteemi kuidagi võrdsemaks, vaid tegemist on lihtsalt hõlptulu teenimise meetodiga. Tema hinnangul võib lüke Ühendkuningriigile halvasti lõppeda - USA võib tekitada maksust riikidevahelise kaubandusleppe tuumprobleemi või esitada selle kohta kaebuse maailma kaubandusorganisatsioonile (WTO). Grinberg tõi ka välja, et kõige hullemal juhul võib USA president lausa otsustada rakendada Ühendkuningriigi ettevõtetele lisamakse.