1. 19:05 Kaspersky Lab räägib, kuidas muugitakse lahti pangaautomaate ja maksekaarte
  2. 17:30 Great success! Instagram täna spämmivabam ja 49 korda rohkem väärt kui Facebook maksis
  3. 16:30 VIDEO: Ei tasu ikkagi põtra närvi ajada, kui endal relva kaasas pole  (12)
  4. 15:46 Ukraina riigipanga Odessa hoidlast avastati kullakangide asemel kuldseks värvitud seatinakangid  (159)
  5. 15:45 Samsung väljastas esimese kaardus ekraaniga monitori  (6)
  6. 15:05 Škoda aastane tootmismaht ületas miljoni sõiduki piiri
  7. 14:20 VAATA & NAUDI: 23 imelist looduse poolt vormitud jääst ja lumest kunstiteost
  8. 14:15 Kiiruseks üle 500 km/h: Jaapan ehitab 286-kilomeetrise maglev-raudtee  (5)
  9. 13:30 Orangutan sai Argentina kohtu otsusel endale inimõigused  (29)
  10. 12:53 AASTA TOP: Need on 2014. aasta tehnoloogilised läbimurded, mis ajast mitu sammu ees!
  11. 12:35 Vaata, mis on nafta hinnaga juhtunud aastast 1861!  (14)
  12. 12:30 Kuhu Põhja-Koread pilav komöödia "Intervjuu" siis kadus ja mis sellest saab?  (7)
  13. 11:30 TOP5: aasta läbikukkumised tehnoloogiamaailmas  (3)
  14. 10:30 535 on kohal – Microsofti esimene Lumia nüüd müügil  (12)
  15. 09:30 Hinnad Apple'i rakendusepoes App Store muutuvad Euroopa eri riikides erinevaks  (4)
  16. 13:54 Aasta skandaal teaduses: Jaapani rakuteadlase eksperimente pole võimalik korrata  (42)
  17. 10:50 Volvo XC90: võimalik, et kõige turvalisem Volvo läbi aegade  (39)
  18. 09:27 Glen ja Kaspar Tehnika TV-s - Viimane jõulusaade kingikoti kallal
  19. 20:24 FOTOD: Vaata kuulsa National Geographicu aasta fotokonkursi parimaid pilte!  (6)
  20. 15:05 Huvitavaid leide: mammi müüb "tõenäoliselt neetud" mõõka  (27)
NASA kulgur Curiosity avastas Marsil võimalikke elu jälgi (45) Metaani teke Marsil
USA kosmoseagentuuri NASA Marsi-kulgur Curiosity avastas Marsil järsu metaanitaseme kõikumise. Robot tuvastas punase planeedi atmosfääris püsivalt väheses koguses metaani, kuid aeg-ajalt tõusis metaaninäit lühiajaliselt kümnekordseks. Lisaks avastas Curiosity Marsi pinnase proovipuurimisel orgaanilist päritolu molekule.
Kaks päikest Kaelkirjaku tähtkujus on omavahel ühinemas (16) Kaks päikest Kaelkirjaku tähtkujus on omavahel ühinemas
Kaelkirjaku tähtkujus asuva kaksiktähesüsteemi MY Camelopardalis moodustavad tähed tiirlevad teineteisele niivõrd lähedal, et teadlased pidasid neid pikka aega üheks massiivseks täheks. Euroopa astronoomide täiendavad vaatlused viitavad, et kaks tähte on omavahel ühinemas, mille tulemusel võib sündida Päikesest 60 korda raskem hiiglane.
Kosmoseaparaat New Horizons ärkas üles, et suveks Pluuto kinni püüda (2) Kosmoseaparaat New Horizons ärkas üles, et suveks Pluuto kinni püüda
Süvakosmose kosmoseaparaat New Horizons tuli 6. detsembril uinakuolekust välja, et asuda järgmisel aastal lähenema kääbusplaneedile Pluuto. 14. juulil 2015 peaks esimene Maal ehitatud kosmoseaparaat Pluutost üsna lähedalt mööduma.
Peaaegu nagu päris: Sellisena nähti ette tuleviku kosmoselaeva 1938. aastal (7) Peaaegu nagu päris: Sellisena nähti ette tuleviku kosmoselaeva 1938. aastal
Amazing Stories on 1926. aastast ilmuma hakanud USA ulmeajakiri, mis 1994. aasta järel ilmunud pigem väga juhuslikus rütmis. Aga nemad kujutasid juba 1938. aastal ette, milline võiks olla kosmoselaev seestvaates aastal 2038. Alustuseks ka veidi teiste eesmärkidega Saksa film 1938. aastast, ka seal kujutati ette hiigelsuurt kosmoselaeva.
IKAROS: Uinunud kosmoseaparaat kogub päikesepurje abil kiirust (2) IKAROS: Uinunud kosmoseaparaat kogub päikesepurje abil kiirust
Startis ta 20. mail 2010 Tanegashima kosmodroomilt, möödus Veenusest sama aasta 8. detsembril, tänaseni töökorras IKAROS on esimene kosmoseparaat, mis maailmaruumis liikumiseks kasutab päikesepurje, kuigi enamiku ajast ongi uinunud olekus.
Esimene Päikese ümber tiirlev kosmoseaparaat sattus sinna kogemata (25) Esimene Päikese ümber tiirlev kosmoseaparaat sattus sinna kogemata
Venelaste kosmoseaparaadil Luna 1 õnnestus jäädvustada end kosmosevallutuste ajalukku kolme esmakordse saavutusega.
Kosmiline kilp kaitseb meie planeeti elektronide rünnaku eest (13) Kosmiline kilp kaitseb meie planeeti elektronide rünnaku eest
Van Alleni kiirgusvöönd on suure kiirgustihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber, planeedi pinnast umbes 1000–60 000 km kõrgusel, mis ühtlasi kaitseb ka meie planeeti ultrarelativistlike elektronide eest, et need pea valguse kiirusel meid ja meie seadmeid pidevalt ei pommitaks.
Kiirgusoht pealpool pilvi: Gammasähvatusi sünnitab iga äikesetorm (2) Kiirgusoht pealpool pilvi: Gammasähvatusi sünnitab iga äikesetorm
Äikesetormide ajal vallandub piisavalt energiat, et tekitada hetkega nähtavaid valgusambaid ja kõrvulukustavaid lööklaineid. Värske analüüsi kohaselt saadavad äikesetorme enamati ka energeetilised gamma- ja röntgensähvatused, mis vallanduvad tavaliselt reisilennukite lennukõrgusel.
Avastus: taimed saavad aru, kui neid süüakse ning kaitsevad end aktiivselt (42) Avastus: taimed saavad aru, kui neid süüakse ning kaitsevad end aktiivselt
Ühe lehe söömine taimelt ei pruugi taime tappa, aga see ei tähenda, et taim sellega rahul on.
VIDEO: Päev, mil udu mattis valgesse vaipa terve Suure Kanjoni (1) VIDEO: Päev, mil udu mattis valgesse vaipa terve Suure Kanjoni
Seda juhtub nähtavasti vaid paar korda aastakümne jooksul, kuid kui udu täidab Suure Kanjoni, on tegemist tõelise vaatamisväärsusega, mis väärt ka videos talletamist. Seekord juhtus see 11. detsembril, videos näeme sündmusi küll mõnevõrra kiirendatud tempos.
Naudi kuni suudad – paistab, et taimetoitlus on mööduv eluetapp (77) Naudi kuni suudad – paistab, et taimetoitlus on mööduv eluetapp
Taimetoitlusele on raske truuks jääda; sellest loobutakse tihti kogukonna puudumise tõttu ja segatoiduliste sõprade survel.
Uus kanal läbi Kesk-Ameerika reostaks suure osa Nicaragua joogiveest (16) Uus kanal läbi Kesk-Ameerika reostaks suure osa Nicaragua joogiveest
Wang Jing on saladuslik Hiina ettevõtja, seotud koduse kommunistliku võimuladvikuga, kes on saanud enda kätte suurprojekti kaevata uus kanal läbi Nicaragua. Ja vähemalt keskkonnakaitsjad on tõsiselt mures.
Lääne-Antarktika igijää varjatud kõhualune sulab (16) Lääne-Antarktika igijää varjatud kõhualune sulab
Antarktika läänerannikut kattev jää sulab murettekitava kiirusega ja süüdi pole selles mitte soojem õhk, vaid kombinatsioon soojematest süvamere-hoovustest ja neid jäälava alla suunavatest tuultest. Amundseni ja Bellinghauseni mered on viimase 30 aasta jooksul soojenenud umbes pool kraadi, nähtub ajakirjas Science hiljuti ilmunud aruandest, mille juhtivaks autoriks on Ida-Anglia ülikooli merefüüsik Sunke Schmidtko.
Miks väga tuline vesi võib vahel tunduda läbilõikavalt külm? (7) Miks väga tuline vesi võib vahel tunduda läbilõikavalt külm?
Kummastav nähtus, mida nimetatakse paradoksaalseks külmatundeks, on teadlaste hulgas tekitanud ägedaid vaidlusi.
21
22
Detsember
23