Transpordianalüütik: uurime lähemalt, kas buss saab rongist keskkonnasäästlikum olla
Fortes ilmus 27. augustil ülevaade selle kohta, kuidas on eksklik pidada rongi bussist keskkonnasõbralikumaks, kuigi see on üldlevinud arvamus.
Artiklile reageeris transpordisüsteemide analüütik Hannes Luts, kelle vastust võite alljärgnevalt lugeda (aitäh autorile).
Hiljuti avaldas Delfi Forte Peeter Tammistu artikli, milles öeldakse, et bussid on rongidest oluliselt keskkonnasõbralikumad.
Paraku kasutatakse artiklis rohkelt pooltõdesid, mis viitavad soovile rongidele lihtsalt ära panna, hoolimata tegelikest faktidest.
Autor märgib bussidele kütusekulu 26 l/100 km, mis vastab ehk tõele Tallinn-Tartu ekspressliinil, kuid ei ole võrreldav suures ulatuses hoopis kohalikku iseloomu rongiliiklusega.
Me ei saa sugugi targemaks, kui võrdleme peatusteta liikuva ekspressbussi kütusekulu rongidega, millest suur osa peatub reisi jooksul kümneid kordi, sageli vaid mõnekilomeetrise vahega. Rongiga võrreldava peatuste sagedusega bussil on kütusekulu oluliselt kõrgem.
Pealegi ei tasu unustada, et jaamade vahel arendavad rongid sõidukiirust kuni 120 km/h. Suurem kiirus tähendab kahtlemata ka mõneti suuremat kütusekulu, kuid see-eest ka lühemaid sõiduaegu.
Tänapäevaste diiselrongide ja busside kütusekulu reisija kohta on samades tingimustes enam-vähem võrdne. Elektrirongid seevastu on bussidest oluliselt keskkonnasõbralikumad, isegi Eesti energiamiksi arvestades.
Autor väidab samuti, et bussid vahetatakse välja iga 5 aasta tagant, mis tagab pidevalt uusima kõige keskkonnasõbralikuma tehnoloogia kasutamise. Ükski bussifirma pole nii rikas, et seesuguseid investeeringuid enesele lubada.
Tavapraktika ütleb, et bussid kestavad siiski pigem ca 12-13 aastat, rongide 30-40 kõrval.
Erinevalt bussist ei tähenda rongi pikem eluiga sugugi seda, et kasutatav tehnoloogia kogu perioodi vältel muutumatuna püsiks.
Diiselrongide puhul on tavapraktikaks remotoriseerimine ehk mootori väljavahetamine keskkonnasõbralikuma versiooni vastu rongi keskikka jõudmisel. Nii tehti muide ka paljude Edelaraudtee vanade rongidega 1994. aastal.
Peale selle on üha levinumad ka superkondensaatorid rongide pidurdusenergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks, mida suurem osa Eesti rongipargist täna veel ei kasuta. Küll aga on need võimalik rongidele lisada.
