Vananenud arusaam: rong on keskkonnasäästlikum kui buss
Keskkonnasäästlikkus või mittesäästlikkus algab juba ühistranspordi planeerimisest, kirjutab Bioneer.ee.
Rong on teatud oludes väga kasulik ja kindlasti ühistranspordi lahutamatu osa. Rong on mõeldud läbima pikki vahemaid suure arvu reisijatega. Sellisel juhul võib asi olla nii kasumlik kui ka keskkonnasäästlik.
Kuid kui rong ei ole täis, siis tekkib kohe raiskava üledoosi efekt. Ma saan aru, et see jutt on sama uskumatu kui keskaegsele inimesele rääkida ümmargusest maakerast, kuid püüame siiski.
Kui te kujutate ette rongi, mille kolmest-neljast vagunist on täidetud vaid üks-kaks, siis terendub silme ees mahukas ressursside ebaratsionaalne kasutamine.
Mõelge vaid, kui palju on kaevandatud maastikku rikkudes maaki, seda taevasse lendavate suitsupilvede saatel metalliks sulatatud, pumbatud, utetud, sulatatud naftat plasti, segatud värve, sulatatud klaasi jne. Puhas mürk.
Kõik see tegevus on äärmiselt energiamahukas ja üldse mitte keskkonnasõbralik. Ja ärgem unustagem ka kõigi nende lülide vahel toimuvat transporti, mis samuti on saasteallikas.
Arvestades, et rongidega reisijateveo täituvus ca 50% ja bussidel 60-70%, siis on busside ressursikasutus tunduvalt painduvam ja parem.
Seega reisijatevedu raudteel vajab väga põhjalikku planeerimist. Lisaressursi tühisõidutamine on vaid lisakoormus keskkonnale ja eelarvele.
Vähem heitgaase
Üldlevinud vananenud käsitlus on, et rongide tööst tekib vähem heitmeid kui bussidel. See on jällegi üks lapiku maailmapildi reinkarnatsioon.
Tänapäeva bussimootorid on hoopis keskkonnasäästlikumad kui veel paarkümmend aastat tagasi. Sellest aastast on lubatud uutel bussidel kasutada vaid EURO 6 mootorit.
Keskkonna mõistes on olulised kolm parameetrit: mootori CO emissioon, NOx emissioon ja kütusekulu ühe kohtkilomeetri läbimiseks.
Kaks esimest näitajat kinnitavad selgelt, et rong on arvestatavalt saastavam ehk buss on tänapäeval rohelisem kui rong. Endise lapiku maailma inimesena tuli see ka mulle üllatusena kuivõrd madalamad on lubatud emissiooninõuded maanteetranspordile võrreldes mittemaanteetranspordi nõuetega.
Väiksem kütusekulu
Kütusekulu värdlemine vajab väikest rehkenduset. Diiselrongidega läbiti Eestis 2014. aastal ca 2,7 miljonit rongkilomeetrit. Selleks kulutati ca 3,56 miljonit liitrit kütust. Seega 100 km kohta tarbis rong keskmiselt 132 liitrit kütust.
Diiselrongidega pakuti teenust kokku ca 500 miljoni kohtkilomeetri ulatuses. Keskmine rong mahutas 185 istekohta. Võrdluseks, tänapäevases heas kaugliinibussis on ca 56 istekohta ning kütusekulu 100 km kohta on ca 26 liitrit.
Võtame võrdlusdistantsiks ümardatult 190 km. Rong kulutab selle vahemaa läbimiseks ca 250 liitrit kütust ning buss 50 liitrit. Ühe istekoha liigutamiseks sel reisil kulutab buss seega 0,9 liitrit kütust, rong aga 1,35 liitrit kütust.
Seega saastab rong keskkonda enam kui 50% võrra rohkem tingimusel, et rongi mootori keskkonnanõuded on samakõrged kui bussi mootoril! Aga nagu eespool tõdesime, tegelikkuses see nii ei ole! Rongi mootori keskkonnanõuded on madalamad.
Võttes veel arvesse, et rongid (koos samade mootoritega) on valitud 25-30 aastaks ning busse vahetatakse iga viie aasta järel, siis vahe busside kasvava keskkonnasäästlikkuse ja rongide eilse tehnoloogia vahel üha kasvab.
Kokkuvõtteks: busside saaste emissioonid on madalamad, kütusekulu ühe reisija kohta madalam, täituvus ehk ressursikasutus madalam kui rongil = buss on rohelisem.
Bussindusega on nagu virga koristajaga, keegi ei märka teda, temaga harjutakse, kuni temast ilma jäädakse. Alles siis kui silmini sodis ollakse, küsitakse… kas me sellist keskkonda tahtsimegi?
Kui me kõik eeltoodud keskkonnategurid kokku võtame, siis on selge, et buss on tunduvalt rohelisem ja keskkonnasäästlikum kui rong.
On aeg lõpetada värisemine lapiku maailma ääre hirmus ja leppida ümmarguse maailmaga.
