Forte kirjutas aprilli keskpaiku, et selliseid äppe on maailma eri paigus kasutusele võetud juba terve posu.

Kuigi Eesti riiklikku äppi ei paista veel kuskilt, on paljude jaoks üllatusena koostööd alustanud konkureerivad tehnoloogiahiiud Apple ja Google.

Kuidas see Bluetooth-side teel andmeid vahetav lahendus täpselt toimub, annab aimu Apple'i ja Google'i väljastatud pildirida, mille eesti keelde tõlkisin.

Püüdsin luua nii lihtsa ja laiale ringile mõistetava tõlke, kui vähegi suutsin. Sestap tehnoloogiagurud ärgu pahandagu, et ma ei kasuta maagilisena kõlavaid ingliskeelseid termineid nagu broadcast beacon keys ja anonymous identifier beacons, mida algne tekst sisaldab.

Kes tahab siiski teksti kujul lühikokkuvõtet, siis äpp toimib umbes nii: kasutaja annab äpis loa, et tema kohta andmeid koguda ja levitada. Siis teised sama äpi kasutajad võivad uurida, et kas nad on ringi liikudes juhtumisi mõne COVID-19-ga nakatatuga kokku puutunud ja mida oleks mõistlik siis edasi teha.

Selliste rakenduste kasulikkus (uue koroona)viiruse vältimisel on küll piiratud, aga psühholoogiline toetus – teadmine, et sul on võimalik ka endal midagi ära teha – on teinekord samuti väga tähtis.